Katrin teab palju nii tervisest kui ka haigustest, sest on lõpetanud Tallinnas tervishoiu kõrgkooli ja töötanud pool elu hooldajana. „Sain aru, et mul on kehas mingi jama, ja panin aja tasulisse ultrahelisse. Mõtlesin, et äkki on maohaavad.“

Tulemuse sai Katrin teada kohe. Ei kõhuõõnes, maos ega maksas leitud midagi. Küll öeldi, et kilpnääre on suurenenud.

Katrin läks piltidega perearsti juurde. Perearst saatis naise gastroenteroloogi vastuvõtule, et uurida seedetrakti. „Oli 1. november. Just sel päeval pidin oma ema hooldekodusse viima. Ema ootas kodus, kuni mina Meremeeste haiglas sondi neelasin.“

Haavandeid Katrini maost ei leitud, arst andis aga naisele saatekirja erakorralisele vastuvõtule. „Et kuna kõht valutab, pean minema kohe.“ Ikka veel ootava ema viis hooldekodusse sõbranna ja Katrin läks sealsamas haiglas magnetuuringule.

Esimene pilt näitas, et maksas on midagi hägusat. „Ööseks mind enam koju ei lastud. Viidi hoopis teisele korrusele kirurgiaosakonda.“

Magnetuuringu tulemusi ootas Katrin mitu tundi. Arst andis teada, et nad kahtlustavad kasvajat maksa kandis – pigem pahaloomulist. „Vereproov näitab, et maksanäitajad on ülihalvad,“ sai 52aastane naine arstilt ehmatava sõnumi. Et täpselt teada saada, millega tegu, telliti talle keskhaiglas protseduur koos üldnarkoosiga.

Nii jäi Katrin haiglasse ligi kolmeks nädalaks, kuigi oli tulnud vaid ühte proovi andma.

Mis Katriniga edasi sai, loe juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid