Tervislikust pohmellist
Ma jumaldan reisimist. See on võimalus mõneks ajaks argijamad kõrvale heita ja täiel rinnal elu nautida. Teised rapsivad armutult tööd teha, aga sina lihtsalt oled. Oled nagu kiluniru, kellel õnnestus kalamehe võrgust välja siputada.
![Üllar Priks on mees, keda passinime järgi kutsuvad vaid vanemad. Oma kamraadidele on ta alati olnud Myrakas. Kunagi kaalupõhiste saavutuste eest auga välja teenitud tiitel on mehele alles jäänud ka pärast mõnekümne kilo kaotamist. Praegu läbib Myrakas ka pikemaid distantse kui diivani juurest külmikuni, kuid muidu on oma hedonistliku eluvaate säilitanud.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/7a3b80f0-b85e-11ed-94fc-1162a6641993.jpg?noup&w=1200&h=711&fx=0.614392&fy=0.271301&ch=0.8438&cw=1&cx=0&cy=0.0415&r=16:9&rotate=0&flip=0)
Muheled ja oled ja sul on täiesti ükspuha sellest, et rahakotist kaarleek välja käib ning numbrid pangaarvel vääramatult nulli suunas kahanevad. Sest seiklus alles kestab ja Eesti oma halli ja madala taevaga on kusagil kaugel tuhandete kilomeetrite taga. Ja võib-olla teda polegi olemas, äkki ta polegi päris? Ah, vahet pole! Las minna! Kõlab sama jätkusuutlikult nagu Briti poissmeeste väljasõit Tallinnasse, aga selline emalaevast eemaldumine on inimese vaimsele tervisele tegelikult hädavajalik. Reisipohmell, mis kodumaale naastes tabab, näitab vaid seda, et selja taga on üks kuramuse äge puhkus.