Kusemishäirete raviga ei tohi venitada

Tervisega seotud tabuteemasid jääb järjest vähemaks, üks suuremaid nende seas on aga endiselt meeste kusemishäired. Miks need tekivad ja miks ei tohi probleemile läbi sõrmede vaadata, selgitab meestearst Margus Punab.

Üldiselt on mehe ja naise keha loodud üsna sarnaseks, peamiselt muudavad meid erinevaks just kuse- ja suguelundid. Naiste anatoomia eripärana on suguteed väga hästi turvatud, aga ilmselt on selle nimel teatud määral „ohvriks“ toodud kusetrakt – erinevalt meestest on naiste kusiti väga lühike ja puudub spetsiaalne kaitseorgan, mis aitaks väliseid ohustajaid enne põieni jõudmist tõrjuda. Seetõttu on naiste kusetrakt välistele, peamiselt mikroobsetele ärritustele palju vastuvõtlikum. Samas annab see naistele elu teises pooles teatud privileegi. Neid ei ohusta kusemishäired, mis mehi sageli tabavad, kui haigestub nende kuse-sugutrakti kaitseorgan eesnääre.

Meeste kusemishäired pole aga alati seotud ainult eesnäärmehaigustega, kuigi nii sageli arvatakse. Oluline osa neist tuleneb põie- või vaagnapõhjalihaste närviregulatsiooni häiretest-kahjustustest või hoopis kusiti haigustest. On ju see meestel keskmiselt 15 cm pikk.