„Õlga oleks juurde vaja, tuharat ka.“

Trenn pole Heleni jaoks midagi võõrast. Teismeeast tennist mänginud ja füsioterapeudiks õppinud naisele on sport olnud alati loomulik osa elust. Spordiklubi rühmatrennidesse sattus ta umbes kümme aastat tagasi ja käis paralleelselt ka jõusaalis. Treenerit Helen endale esiti ei võtnud, sportlik baas oli piisav, et internetis pakutavaid kavasid mõista ja nendega üksi pusida.