„Olen elus miljoneid krevette puhastanud!“ Hulljulge naine hääletas rekaga Hispaaniasse, taskus vaid 100 eurot. Kojutulekuni läks 11 aastat

„Mul oli sada eurot, seljakott ja üks telefoninumber,“ räägib Tiia Kull, kuidas ta 42aastasena Hispaaniasse hääletas. Naisel polnud siis õrna aimugi, et jääb sinna 11 aastaks.

Viljandis müüjana töötanud Tiia nakatus reisipisikuga uue sajandi hakul, kui tema töökollektiiv korraldas ühise reisi Itaaliasse. Pärast seda tärkas naisel kinnisidee ka Hispaanias ära käia.

Oli 2002. aasta märtsikuu algus, kui Tiia tööga lõpparve tegi. Ema ja vanaema vangutasid pead, kuid poeg, kes ise kavatses Iirimaale ametisse minna, kiitis plaani heaks. Elu ei pea ju mööduma ühes ja samas Eesti väikelinnas ning maailma tuleks avastada siis, kui hing on uuteks algusteks valmis ja tervis veel korras.

Tookord, 21 aastat tagasi, polnud reisimine nii lihtne kui praegu. Euroopa riigid nõudsid viisat. Tiia otsustas formaalsustest loobuda ja kasutas tuttava rekamehe kõrvalistuja kohta… „Mul oli sada eurot, keskmise suurusega seljakott ja üks telefoninumber, millele pidin Hispaaniasse jõudes helistama.“

Ka Tiia avaras, minimalistlikult sisustatud korteris ei paista ühtegi üleliigset asja. Reisimine õpetab, et mida vähem asju, seda kergem on hingel.

„Ma ei osanud sõnagi hispaania keelt ja teadsin, et varsti tulen koju tagasi,“ jätkab ta. „Täpset plaani mul ei olnud, aga et see juhtub alles 11 aasta pärast, poleks ma iial uskunud.“

Tiia uskumatut lugu seikluslikest aastatest Hispaanias ja tema tähelepanekuid sealsete inimeste ja eestlaste vahelistest erinevustest loe edasi juba artiklist.