Kui eelmisel suvel sai koroona lõpuks ka Meelise kätte, tundis ta pärast tervenemist, et midagi on juhtunud mäluga. „Olin õudselt hajevil, keskendumisvõime oli täiesti olematu. Õhtul voodis poolunes tegemist vajavad toimetused läbi mõelnud, ei saanud ma hommikul ärgates enam aru, kas tegin need asjad ära või vaid mõtlesin, et teen. Vahel oli see hajevil olek päris hirmus. Pidasin seda koroona tüsistuseks, hiljem olen aru saanud, et põhjus võis olla hoopis minu ebakvaliteetses unes.“

Apnoele iseloomulikke hingamisseisakuid polnud Meelis endal täheldanud kuni möödunud aasta hilissügiseni, mil ta vaevles ikka veel keskendumishäirete käes. „Poole une pealt ärkasin öösel järsku üles sellise tundega, nagu oleks keegi mulle täie jõuga vastu rindu löönud. Tundsin, et ma ei hinganud, ja kogu keha oli veidras tardunud olekus. Väga imelik ja ehmatav kogemus.“

Meelise lugu haiguse taltsutamisest ja tervise taastamisest loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid