KÜSIMUS EKSPERDILE | Kuidas tunda ära joodipuudus?

Vastab Madli Sitska, Confido Tartu Raatuse kliiniku üldarst

Joodipuudus on ülemaailmne rahvatervise probleem, ka Eesti kuulub kerge kuni mõõduka joodidefitsiidiga riikide hulka.

Jood on oluline mikromineraalaine, mida looduses leidub pinnases ja ookeanis. Inimkehas on joodi umbes 15–20 mg, millest umbes 75% talletatakse kilpnäärmes, kus seda kasutatakse kilpnäärmehormoonide tootmiseks. Nendest hormoonidest sõltub omakorda 1) valkude süntees, mis on vajalik laste kasvuks, nende normaalseks kehaliseks ja vaimseks arenguks; 2) ainevahetuse kiirus; 3) optimaalse kehatemperatuuri säilitamine; 4) juuste, küünte, naha seisund.

Joodi kestvale vaegusele viitab kilpnäärme alatalitlusest tingitud haiguslik suurenemine koos kilpnäärmehormoonide nõristuse vähenemisega. Peamised sümptomid on aeglane pulss, rasvumine, külmakartus, arterite elastsuse vähenemine, kuiv nahk, lastel aeglane kasv ja suguline areng, vaimse arengu peetus. Rasedusaegset joodipuudust on seostatud suurema tüsistusriskiga, nagu raseduse katkemine, surnult sünd, enneaegsus ja väike sünnikaal. Seega on jood oluline igas eluetapis, kuid äärmiselt tähtis raseduse ja imetamise ajal ning imiku- ja lapseeas.

Normaalse segatoitluse korral joodipuudust tavaliselt ei kujune. Joodi sisaldavad kalad ja teised mereannid, meretaimed, juust, jodeeritud sool, vähem muna, leib, kama, mitmed piimatooted.