ITK onkoloogiajuht: vähijuhtumite kasv Eestis nõuab kiiritusravi kättesaadavuse parandamist

Aastal 2030 diagnoositakse Eestis ligi 11 000 esmast vähijuhtumit, mistõttu tuleb Eestis parandada kiiritusravi kättesaadavust, leiab Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) onkoloogiakeskuse juht dr Elen Vettus. Lahendusena näeb ta, et kiiritusravi pakkujate hulgas oleks edaspidi ka ITK.

Esmaste vähijuhtude arv suureneb pidevalt nii Eestis kui ka Euroopas. Näiteks on oodata Eestis 2030. aastaks esmaste vähijuhtude arvu kasvu ligi 11 000 patsiendini aastas, samas kui enne COVID-pandeemiat oli patsiente ligi 9000.

Kuigi vähiravi võimalused arenevad, vajavad dr Vettuse sõnul siiski kriitilist tähelepanu ravi kättesaadavus ja sealhulgas ooteajad ravi alguseni. „Juba täna on olukord ebapiisav, sest Eestis vajab kiiritusravi aastas ligikaudu 4500 patsienti ning Ida-Tallinna Keskhaiglas arvel olevatest vähiravipatsientidest vajab kiiritusravi aastas ligi 1100 patsienti,“ ütleb ta.

Ravi tuleks alustada kohe pärast diagnoosi

Uuringud on näidanud, et onkoloogilise ravi alustamine ainuüksi neli nädalat pärast diagnoosi kinnitamist võib suurendada haigete suremust keskmiselt 6 kuni 13 protsenti võrreldes haigetega, kelle ravi alustati kohe pärast diagnoosi kinnitamist.

„Pikad ooteajad mõjutavad nii vähi lokaalset kontrolli kui ka haigete üldist elulemust. Seetõttu, on väga oluline, et Eesti patsientidele oleks kättesaadav parim tõenduspõhine ravi kohe pärast diagnoosi kinnitamist ning et multimodaalset ravi, sealhulgas kiiritusravi, pakuksid kõik Eesti vähiravikeskused,“ selgitab dr Vettus, kes juhib ühte Eesti kolmest vähiravikeskusest.

Kiiritusravi kättesaadavus jätab soovida

Vajalikke lineaarkiirendeid on Eestis kuus. Rahvusvahelises võrdluses, ja võttes arvesse Eesti elanikkonna suurust, on kiiritusravi kättesaadavus arsti sõnul meie riigis täna selgelt ebapiisav. Kuigi rahvusvahelises võrdluses ei ole Eestis praegu piisavalt lineaarkiirendeid, tõi Riigikontrolli 2021. aasta audit välja, et vähiravi rahastuse osakaal Eesti tervishoiukuludes on küll suur, kuid personali ja seadmetega varustatus jääb paljudele Euroopa riikidele alla.

„Kiiritusravi alustamine veel ühes haiglas lubaks patsientidel saada vajalikku ravi lähemal asuvas raviasutuses ning vähendaks vajadust liikuda ühest raviasutusest teise. Eriti Põhja-Eesti piirkonnas, kus elab suur osa Eesti rahvastikust, on kiiritusravi parem kättesaadavus oluline,“ nendib arst. Samuti võimaldaks rohkem lineaarkiirendeid suuremat hulka patsiente ravida ning vähendaks ravijärjekordi.

2022. aastal alustas ITKs vähiravi 2267 esmast vähipatsienti ehk ligi veerand neist, kellel Eestis haigus samal aastal diagnoositi.

Edaspidi näeb dr Vettus kiiritusravi pakkujate hulgas ITKd, mis juba täna teeb vähiravi vallas koostööd PERHi ja TÜ Kliinikumiga.

„Mitmete vähipaikmete ravis on kiiritusravi ainus ravimeetod ning paljude vähipaikmete puhul on kiiritusravi üks osa multimodaalsest ravist,“ ütleb arst. „Täna suuname ITK kiiritusravi vajavad patsiendid Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi. Samuti on PERHi kiiritusraviga tegelevad onkoloogid kaasatud ITK konsiiliumite töösse.“

Ta lisab, et kui ITKs oleks lineaarkiirendid, siis saaks Eestis veel üks haigla pakkuda patsientidele kõikehõlmavat vähiravi ning patsientidel oleks neile eluliselt vajalikule ravile parem ligipääs. „Sellest võidavad patsiendid, kes saavad juurde eluaastaid ja säilitavad töövõime. Väikeses Eestis on koostöö eriala arengu osas väga olulisel kohal, otse loomulikult jätkame ka edaspidi koostööd oma heade kolleegidega PERHist ja TÜKist,“ rõhutab Vettus.