Oled iseenda suurim innustaja või tõkestaja? Kuidas sisekõne meid juhib ja suhteid mõjutab? Kuidas end kurbadest mõtetest vabastada
Meie sisekõne laadist võib sõltuda, kas oleme iseenda suurimad tõkestajad või hoopis innustajad ja julgustajad. Oma sisekõnet suunama õppides saame tasuks parema enesetunde ja mõistlikumad otsused, leiab paari- ja pereterapeut Meelike Saarna.
Sisekõne on justkui lõputu teiste eest varjatud dialoog enda sees. On täiesti harilik, et me sel moel endaga kõneleme. Kord kiidame ja kannustame, teises olukorras kritiseerime ja takistame, vahel hoopis kaalume otsust või mõne elujuhtumi tähendusi. Oluline on tähele panna oma sisekõne laadi. On märgatav vahe, kas ennustada mõtteis endale kordaminekut või läbikukkumist, kas nimetada end mõttes saamatuks kobakäpaks või tõdeda, et klaas kukkus maha, kuna käsi oli libe ja tähelepanu mujal. Mõte, et nagunii ei tule midagi välja, sest mul ju kunagi ei tule, erineb oluliselt mõttest, et püüan anda parima ja kui ei lähe hästi, kasutan seda kogemust õppimiseks.
Neutraalne kirjeldus ja ebaõnnestumise normaliseerimine oma sisekõnes – ja üldisemaltki, näiteks suhtlemises – on kaugelt parem valik kui negatiivne sildistamine ja üledramatiseerimine. Pealegi kipub halva ennustamine sellele tee lahti tegema. Me ei saa olla kuigi heausksed elu vastu ja hästi toime tulla, kui saadame end sisekõnes pideva kriitika ja halvustamisega ning kaldume mõtetes aina kehvapoolseid arengusuundi kujutlema. Sisuliselt on see enda vastu suunatud emotsionaalne vägivald. Miskipärast on levinud arvamus, nagu oleks negatiivne mõtteviis kuidagi realistlikum, usk edusammude võimalikkusse seevastu naiivne. Parem jääda nende kahe vahele ja hoida igapäevaeluga silmitsi olles usku nii iseenda toimetulekusse kui ka teiste heatahtlikkusse.
Tõsiasi on seegi, et sama kriitilised (või hoidvad), kui oleme oma sisekõnes enda vastu, oleme enamasti ka teiste vastu. Ja kuigi keegi meie sisekõnet ei kuule, mõjutab see meie suhteid ja suhtlemist, sest suhtlemise kooskõla on rikutud, kui sisekõne ja väljaütlemata sõnad omavahel ei klapi.