Uurijate arvates võib see osaliselt tuleneda pikkadest autosõitudest, avaliku ruumi vähesusest ja liiga hõredast asustusest, et saaks tekkida palju kohalikke ärisid – kohvikuid-restorane ja poode –, kus inimesed teistega rohkem suhelda saaksid. Uuringust joonistub selgelt välja, kui suur on inimeste sotsiaalse lävimise vajadus.

Kuigi uuring põhineb Taani andmetel, loodavad autorid, et sellest saavad kasu linnaplaneerijad mujalgi. Nii vaimse tervise kui ka kliimamuutuse aspektist on valglinnastumine, mis paneb inimesed autodest sõltuma, pigem negatiivne.

Allikas: The Conversation

Jaga
Kommentaarid