Kristi Luik hukas noorusest: kõik asjad tunduvad siis nii dramaatilised. Kas see teeb laisemaks, lollimaks või hooletumaks?

Üks asi, mis mulle närvidele käib, on vanainimeste virin noorte üle. Vahest seetõttu, et mu enda vastutustundetu noorus venis nii pikale ja ma mäletan peensusteni, milline ebaküps idioot siis olin.

Aga ma ei usu, et tänapäeva noored oleksid laisemad, lollimad või hooletumad kui 30 aastat tagasi. Noored on häirinud vanureid sellest ajast saati, kui elasime veel koopas, ja väide, et just praegused noored on kuidagi hullemad kui nood miljardid, kes neile eelnesid, paneb isegi selle vanainimese siin silmi pööritama ja teismelise kombel jõuetult ohkama.

„Kui maailm sõltuks tänapäeva noortest, ei peaks maailm enam sadat aastatki vastu.“ Seda lauset leiab igalt poolt Facebookist (ehkki õigekiri jätab soovida), kuid tegelikult ütles seda Sokrates 400 aastat eKr. Ta ütles ka järgmist: „Meie noored armastavad luksust. Neil on halvad kombed ja nad põlgavad autoriteete. Nad ei austa oma vanemaid ja räägivad neile vahele. Tänased noored on türannid, mitte oma perekonna teenrid.“ Kuna sellest ajast peale on nii mõndagi juhtunud ja inimkond on teinud rohkesti edusamme – hoolimata noortest, kelle üle Sokrates kaebles –, siis leian, et ahastav kätelaiutamine hukas nooruse pärast on pigem vanuri enda, mitte noore inimese probleem.