Gaslighting – vaimne vägivald, mille eesmärk on panna sind oma reaalsuses kahtlema. Mis iseloomustab seda käitumisviisi?
Mõni manipulaator paneb teise inimese endas niiviisi kahtlema, et too ei tea enam, kas must on must ja valge on valge. Mida kujutab endast gaslighting ja kuidas seda varakult ära tunda, selgitab terapeut Ande Etti.
Gaslighting on psühholoogilise kontrolli meetod, millega pannakse teine inimene endas ja oma reaalsustajus kahtlema ja saadakse nii tema üle võim. Sellisel käitumisel on tihti suur roll vaimselt vägivaldses paarisuhtes, kus kahjustavate mõttemängude ja ajupesu tagajärjel kaotab manipuleeritav pool usu iseendasse, minetab enesekindluse ja jääb jõuetuna manipuleerija mõjuvõimu alla.
Üks sagedane viis, kuidas gaslighting väljendub, on toimunu eitamine. Näiteks lepid kaaslasega kokku, et lähete laupäeval teatrisse. Küsid ehk veel üle: „Oleme siis kokku leppinud? Ostan piletid ära?“ Saad jaatava vastuse, aga kui laupäeval ütled: „Hakkame teatrisse minema,“ teeb teine pool suured silmad ja küsib: „Millest sa ometi räägid!? Mina pole lubanud sinuga teatrisse tulla.“
Kui sellised kogemused pidevalt aset leiavad, õõnestab see järk-järgult inimese enesekindlust ja -teadlikkust, ta hakkab oma otsustes ja maailmatajus kahtlema ega tea enam, mis on päris ja mis mitte. Ta võib hakata endas kahtlema ka teisi rolle täites, näiteks tööl või lapsevanemana, ja jäädagi uskuma, et on reaalsusega sideme kaotanud. Viimaks võib endas kahtleja uskuda ka teise täiesti absurdseid väiteid ja isegi vabandust paluda, et ise valesti aru sai.
Kuigi valdavalt peetakse gaslighting’u all silmas teadlikku kahjustavat käitumist, ei pruugi inimene, kes seda kasutab, sellest ise alati teadlik olla. Lisaks võib aeg-ajalt igaühel gaslighting’u pehmemaid vorme suhtlusse lipsata, kui ollakse...