„Ärge kuulake juttu, kuidas põlvevalu käib vanuse juurde!“ See pole paratamatus, millega leppida. Mis päästab põlvevalust?
Kui harrastad liikumist hooletult või ei tee seda üldse, võid saada üheks paljudest, kelle elu häirib põlvevalu. Õnneks saab suuremat osa põlvemuresid ennetada ja leppima ei pea ka juba tekkinud valuga, olgu vanus milline tahes.
Jooksuentusiast Tiina Säälik (55) on läbinud 101 maratoni ja lugematu arvu lühemaid jooksuvõistlusi. Ilma jooksuta Tiina elu ette ei kujutagi. Umbes viis aastat tagasi hakkas ta aga tundma, et parema põlvega ei ole lood õiged – selle sisekülg oli valulik ja mugavaks istumispoosiks ei saanud jalga kõverdada, samuti paistis piltidelt, justkui oleks põlv paistes. „Sain siiski joosta,“ sõnab ta.
Viimaks otsustas Tiina sammud perearstile seada. Seal tehti ultraheli ja röntgeniülesvõtted ning tuvastati liigesekulumus. Perearst suhtus sellesse kui paratamatusse ealisse probleemi, millega tuleb lihtsalt leppida. Tiina siiski asja niisama ei jätnud, vaid hakkas abi otsima. See osutus üllatavalt keeruliseks. Näiteks imestab ta spordiarsti suhtumise üle, kes tegi heas vormis naisele selgeks, et too on vana, paks ja kulunud ning teha pole midagi.
Kõige täpsemalt saab Tiina sõnul põlve seisundit hinnata magnetuuringuga, kuid sinna suunab vaid eriarst. „Tehtud see sai ja Tartus pilti vaadates oli doktori jutt lühike: siin on kõhre- ja meniskikahjustused, vaja on opereerida.“
Tiinale tehti meniskioperatsioon ja juba sama päeva õhtul kinnitas ta oma kaasale, et hakkab veel jooksma. Hakkaski – kaks kuud hiljem oli naine taas jooksurajal. „Olin hästi ettevaatlik, sõtkusin kodus veloergomeetrit, tegin harjutusi, hakkasin vähehaaval kõndima. Ma tean, et paljud jooksjad on pärast operatsiooni liiga uljalt rajale tagasi pöördunud, seda viga ma teha ei tahtnud.“ Tiina rõhutab siiski, et operatsioon ei ole võluvits, sest inimesed on erinevad. Miks üks põlv niimoodi ära kulus...