Viimaks otsustas Tiina sammud perearstile seada. Seal tehti ultraheli ja röntgeniülesvõtted ning tuvastati liigesekulumus. Perearst suhtus sellesse kui paratamatusse ealisse probleemi, millega tuleb lihtsalt leppida. Tiina siiski asja niisama ei jätnud, vaid hakkas abi otsima. See osutus üllatavalt keeruliseks. Näiteks imestab ta spordiarsti suhtumise üle, kes tegi heas vormis naisele selgeks, et too on vana, paks ja kulunud ning teha pole midagi.

Kõige täpsemalt saab Tiina sõnul põlve seisundit hinnata magnetuuringuga, kuid sinna suunab vaid eriarst. „Tehtud see sai ja Tartus pilti vaadates oli doktori jutt lühike: siin on kõhre- ja meniskikahjustused, vaja on opereerida.“

Tiinale tehti meniskioperatsioon ja juba sama päeva õhtul kinnitas ta oma kaasale, et hakkab veel jooksma. Hakkaski – kaks kuud hiljem oli naine taas jooksurajal. „Olin hästi ettevaatlik, sõtkusin kodus veloergomeetrit, tegin harjutusi, hakkasin vähehaaval kõndima. Ma tean, et paljud jooksjad on pärast operatsiooni liiga uljalt rajale tagasi pöördunud, seda viga ma teha ei tahtnud.“ Tiina rõhutab siiski, et operatsioon ei ole võluvits, sest inimesed on erinevad. Miks üks põlv niimoodi ära kulus...

Tea, et põlved võivad valutada ka noortel inimestel. Loe edasi juba artiklist liigeseproteesi opi läbi teinud Mairist ja mitu meniskioperatsiooni läbi teinud triatloniharrastaja Kaupost. Füsioteraapia Kliiniku juhataja ja füsioterapeut Katre Lust-Mardna selgitab, mis on olulised asjad, mida oma põlvede tervise heaks teha ja mis päästab põlvevalust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid