Kukkumised leiavad aset nii tööülesandeid täites kui ka linnaruumis, kus liiklejaid lahutavad tõsistest vigastusest vaid tänavaaugud. Näiteks kaotas mootorrattur teel oleva augu tõttu tasakaalu ning murdis kukkudes omal rangluu ja roided. Õnnetult komistades on viga saanud ka jalakäijad – möödunud aasta suurim kukkumine lõppes kolju ja näoluude murruga ning hammaste kaotusega. Kõigi nimetatud kukkumiste puhul jäid kahjusummad 12 000 euro kanti.

Üllatavalt palju õnnetusjuhtumeid registreeritakse ka otse kodudest, kus kõige suuremad kahjud on tekkinud samuti kukkumise tagajärjel. Lisaks treppidele on kukutud ka oma koduõuel, kus märjal murul libisedes on inimene saanud niivõrd tõsiseid vigastusi, et on pidanud pool aastat töölt eemal olema.

Kõige õnnetumad juhtumid on aga seotud veekogudega, kus kahju põhjuseks on reeglina inimese enda hooletus. Näiteks murdis supleja vette hüpates mõlema kanna luud ja pidi seetõttu pikki kuid töövõimetuslehel viibima. Kogukahjud ulatusid 14 000 euroni.

„Kindlustusandjana on kõige kurvemad need juhtumid...

Jaga
Kommentaarid