Allergiline nohu aetakse sageli segi viirushaigusest tingitud nohuga. Kuidas vähendada õietolmuallergia vaevusi? Proviisor annab nõu
Kauni kevadilma üle on raske rõõmustada, kui silmad jooksevad vett ja nina ei lase hingata. Kõikjal leviv õietolm aga just nii allergikule mõjub. Kuidas ennast aidata, teab proviisor Triinu Entsik-Grünberg.
Õietolmuallergia ehk heinapalavik ehk pollinoos avaldub silmade, nina ja bronhide reaktsioonina õietolmule. Kõige sagedasemad heinapalaviku põhjustajad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Sarapuu on üks esimesi õitsejaid ja võib varase kevade korral pollinoosi käes vaevlejaid kimbutada juba veebruari lõpust. Kask õitseb reeglina mais, sellele järgneb tamme ja võilille õietolm.
Kõige rohkem on õietolmu õhus keskpäeval, eriti tuulise ja päikesepaistelise ilmaga. Seega tekivad siis ringi liikudes ka allergianähud tugevamalt. Õietolmuallergia tunnused on rohke vesine eritis ninast, selle sügelemine ja kinnisus, aga ka aevastamine, mis meenutab väga viiruslikku nohu. Lisaks kaasneb pisaravool, silmade punetus ja sügelemine. Mõnikord võib õietolmuallergia põhjustada ka punetavat ja sügelevat löövet katmata kehaosadel. Kevadel on nendeks kõige tavapärasemalt nägu ja käed.
Aastad ei ole vennad ja nii võivad allergilised reaktsioonid väljenduda eri aastatel erineva tugevusega. Samuti võib õietolmuallergia tabada neid, keda...