Kuidas väikesest kriimust sai ehmatav haav

Helgelt alanud puhkus India ookeani paradiisisaarel päädis eestlanna jaoks piinadega, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda. Süüdi oli selles üksainus tühisena tundunud kriimustus.

Kuidas vigastus tekkis, seda Mari (53) täpselt ei teagi. Rannas veest välja tulles tundis ta järsku hüppeliigese juures valusähvakat. Kas see võis olla mõni elusolend või taim, mis nahale väikese kriimu tekitas, ei oska ta öelda. Igaks juhuks määris naine õhtul kriimu kodust kaasa võetud loodusliku kuusevaigusalviga, mis oli tal varem aidanud kergemate nahakahjustuste paranemist kiirendada.

Kuna kriimuke andis aeg-ajalt tunda vaid õrna kipitusega, ei pannud naine sellele ka plaastrit. „Käisime pidevalt ujumas nii ookeanis kui ka basseinis. Ilm oli kuum ja troopiliselt niiske,“ meenutab reisisell. Ta tunnistab, et jalad said pikkade jalutus- ja jooksutiirudega ka üksjagu koormust. „Ehk oli see kliima kõrval põhjus, miks valu hakkas ennast üha rohkem tunda andma?“ mõtiskleb Mari.