Kristi Luik Eesti toksilisest dieedikultuurist: haisvad, hoolitsemata, paksud mehed ütlesid mulle lugematuid kordi, et olen liiga paks

Tundub, et pean kirjutama järje oma eelmisele kolumnile dieedi alustamisest, sest tagasiside on olnud äärmiselt huvitav. See oli lausa nii huvitav, et äratas ellu mõned mu kunagised traumad. Nii et süvenegem sellesse teemasse natuke põhjalikumalt: mida tähendab „saledus“ naisele. Ja mida see tähendab mulle isiklikult

Esiteks on saledus naiseliku kuulekuse üks vorme. Ja ma ei räägi siinkohal rasvtõvest – see on läbinisti terviseprobleem, millesse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Aga järeleandmine ühiskonna survele näha välja just niisugune, mitte naasugune, mis seisneb selles, et sa ei söö seda, mida tahad, näitab, et aktseptid neid reegleid, mida ühiskond sulle kui naisele kehtestab.

Inimesed järgivad neid reegleid eri viisil. Enamik meist peatub punase tule ees, õnnitleb teisi sünnipäeva puhul ja kammib enne kodunt lahkumist juukseid. Need reeglid teenivad kultuurilisi ja sotsiaalseid eesmärke. Aga naine, kes on sale, teatab maailmale, et ta suudab ennast kontrollida, et tal on piisavalt tahtejõudu, mille varal naudingutest loobuda. Ja ühiskonnale see meeldib. Neid asju, mida naised peavad tegema, andmaks aimu oma kohast hierarhias, on lõputult...

Loe Kristi Luige mõtlemapanevat kolumnit meie kahepalgelisest kõhnusekultusest. Kust läheb tervise (sh vaimse tervise) ja ilu piir, kui räägime ootustest naise välimusele?