Rita Rätsepp oma lahutusest: sain aru, et olin elanud emotsionaalse vägivalla all
Vaimse tervise probleemidel on kaks algpõhjust – vähene liikumine ja liiga mugav elu, leiab näitlejast psühholoog Rita Rätsepp. Ta ise pole lasknud kummalgi neist oma elu juhtida.
On selle kevade esimene soe ja päikseline pühapäev. Rita kodus Tallinna kesklinna kõrval Kalamajas on vaikne nagu mõnes väikekohas. Poolteist aastat tagasi kolis pesamuna kodust välja. Kolme lapse emal vajab tühja pesaga harjumine aega ja mõtestamist.
Rita on inimene, kes räägib kogu kehaga, tumepruunid silmad säramas. Pole ime, et kaamera teda armastab, ja just seepärast sai ta järjepanu seriaalirolle kadunud Toomas Kirsi produtseeritud sarjades. Ritat on põnev kuulata, sest ta on mõttetäpne. See, mida ütleb, on temasse settinud, ja talle meeldib välja mõelda sententse, nagu „Töö pole elu, vaid osa elust“. Hoolimata sellest kunagisest vaimukast ütlemisest seoses Äripäevaga, nimetab Rita end „tuntud ületöötajaks“. Intervjuuks sobivat aega otsides ja tema kalendrit läbi kammides on selge, et ta on väga hõivatud.
Jah, ühelt poolt on äge, kui oled nõutud. „Aga ei ütlemise oskus on ka suur oskus,“ ütleb ta ootamatult jäigalt. Jah, elus on palju rohkemat – kunst, muusika, hea toit. „Kõik erinevad meeled peaksid saama rakendust. See hoiab tasakaalus.“
Eks me kõik tee elus otsuseid või jätame need tegemata – ka see on otsus. „Vaadates ennast vanuses 60 pluss, kui eluteel on kaalukauss juba ühele poole viltu, on üks asi, mida olen õigesti teinud...“