Kõige sagedamini on dr Laasma kohanud oma praktikas nahast eenduvaid ehk eksofüütseid pisikasvajaid. „Nendest on kõige levinumad keratoosid. Võib öelda, et umbes kolmandikul inimestest on 40. eluaastateks tekkinud elu jooksul vähemalt üks keratoosikolle. Seitsmekümneaastastest on neid juba umbes 75 protsendil.“

Keratoos on tihe, ketendav, kihiline ja tihtipeale sügelev moodustis. „See võib olla välimuselt hall, kollakashall või hallikaspruun kuni mustjas näsaline sõlm. Enamasti on keratoosile iseloomulik kare pind, mis võib aeg-ajalt ka ise osaliselt eemalduda. Tavaliselt tekib neid hulgi ja need võivad paikneda kõikjal – näol, peanahal, kehal, jäsemetel. Enam esineb keratoosi päikesele eksponeeritud piirkondades,“ selgitab kirurg.

Teine sagedane nahamure, millega vastuvõtule tullakse, on kirurgi sõnul papilloomid...

Mida eri tüüpi nahamoodustiste puhul oluline on jälgida ja millised on võimalused neist vabanemiseks, loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid