Kui tihti tuleb mõõta kolesterooli, milline peaks olema LDL- ja HDL-kolesterooli suhe ja kuidas saada oma näit normi

Aprill on südame tervise kuu, mil on kohane meenutada, et number üks surma põhjus Eestis on endiselt südame-veresoonkonnahaigused. Nende peamiste riskitegurite hulka kuulub ka liigne kolesterool, selgitab proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks on oluline kõigil üle 35aastastel teada oma vere kolesteroolinäitu. Üldkolesterooli näit ei pruugi aga kogu tõde paljastada. Oluline on määrata LDL- ja HDL-kolesterooli väärtused ja saada ülevaade nende vahekorrast ehk kehas oleva nn halva ja hea kolesterooli suhtest. See peaks olema väiksem kui 2,5 : 1. Liigne LDL-kolesterool põhjustab kolesterooli kleepumist veresoonte seintele ja on seetõttu peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjus.

Terve veresoon peaks olema seestpoolt puhas, elastne ja põletikuvaba ning selle valendik piisavalt suur, tagamaks normaalset verevoolu. Hea ehk HDL-kolesterool kaitseb veresoont, aidates liigset kolesterooli organismist eemaldada. HDL-kolesterooli tervislikuks normiks peetakse näitu, mis on võrdne või suurem kui 1,2 mmol/l.

Oluline on teada, et liigne kolesterool ei too kaasa sümptomeid ehk inimene võib elada aastaid, ilma et ta sellest teadlik oleks ja midagi tunneks. Samal ajal tema veresooned kahjustuvad. Seetõttu tuleks lasta vere kolesteroolisisaldust mõõta...

Loe edasi juba artiklist kuidas oma kolesteroolinäit normi viia.