Reisijate kõhulahtisus – Murphy seadus ei hüüa tulles. Reisi ilma kõhulahtisuse ja draamata!

Kauaoodatud sündmus ongi käes – läheme välismaale puhkama! Tavaliselt kestab selline reis seitse kuni kümme päeva ja on detailideni ära planeeritud, et jõuaks võimalikult palju kogeda ja näha. Aga kujutage ette, mis toimub, kui äkki hakkab pihta reisijate kõhulahtisus ehk maailma kõige levinum rahvusvaheliste turistide haigus! See võib kesta kolmest seitsme päevani ja siis ei jäägi reisist enam midagi väga järele...

Aga need on vaid kokku arvestatud päevad. Ka tuju on sel juhul rikutud ja Jumal hoidku, kui see veel toimub piinlike kõhuprobleemide tõttu! Ka reisiplaanid on segi paisatud ja sunniviisiliselt peab hotelli paigale jääma. Eksootilisi puuvilju ja sööke ei saa üldse proovidagi. Samuti on kahju sellest, et perel või sõpradel oli ebamugav ja et lootus läks vett vedama. Veel lisandub ka jõuetu viha, et suur unistus (näiteks Egiptuse püramiide näha) ei täitunud. Seda loetelu võiks edasi jätkata, sest igal reisijal on omad põhjused, miks käsitletakse reisijate kõhulahtisust suure probleemina.

Mis reisijate kõhulahtisust põhjustab?

Arvatakse, et kõhulahtisus võib tabada 20–50% kõigist reisijatest ehk aastas umbes kümmet miljonit inimest. Peaaegu alati põhjustab seda asjaolu, et reisijad puutuvad kokku haigusi põhjustavate mikroorganismidega, tarbides saastunud joogivett või süües nakatunud veega pestud toitu.

Umbes 80 protsenti reisijate kõhulahtisusest põhjustavad bakteriaalsed patogeenid (nt E. coli, Shigella, Salmonella, Vibrio cholerae). Ülejäänute eest nö vastutavad viirused (nt A- ja E-hepatiidi viirused, kalitsiviirused, rotaviirused) ja ainuraksed ehk parasiitsed algloomad (Giardia lamblia, Cryptosporidium parvum, Entamoeba histolytica, Cyclospora).

Turistide kõhulahtisuse saamise risk on maailma eri piirkondades erinev. Kui arenenud riikides on risk madal, siis Ida-Euroopa, Aafrika, Lõuna-Aasia ja Ladina-Ameerika liigitatakse keskmise ja suure riskiga piirkondadeks. Ega ilmaasjata kutsu (kõigest hoolimata) huumorimeele säilitanud reisijad seda nuhtlust nn Montezuma kättemaksuks, Niiluse sõelujaks või Delhi kõhuks (inglise keeles Delhi belly).

Mõned salakavalad riskitegurid

Turistide kõhulahtisus ei ole aga alati seotud reisiteekonna riigi hügieenitasemega. Haigestuda võivad ka kvaliteetsetes kuurortides ja hotellides peatuvad turistid. Isegi kogemustega reisijad võivad eksida, kaotades valvsuse ja jättes järgmised riskitegurid arvestamata:

* joogivesi ei pruugi olla joogikvaliteediga – teatud maailmajagudes võib kraanist voolav või pudelisse villitud müüdav joogivesi olla tarbijatele ohtlik. Isegi kui vesi tundub visuaalselt selge ja värvitu olevat, ei pruugi see joogivee tingimustele vastata;

* reisijate kõhulahtisus võib olla nakkav – paljud on üllatunud, saades teada, et reisijate kõhulahtisuse võib saada ka teistelt. Olgugi et enamikel juhtudel saadakse kõhulahtisus saastunud toidu või joogi tarbimisel, võivad paljud mikroorganismid elada ka sellistel pindadel nagu käed, veepudelid, ukselingid jne ning kanduda edasi teistele inimestele;

* kohalikul elanikkonnal on erinev taluvus – reisides tarbime toitu või vett, millega meie keha pole harjunud ning mis võib olla võõraste ja harjumatute mikroorganismidega saastunud. Soovides end selle tundmatu ja potentsiaalselt ohtliku sissetungija eest kaitsta, tekib keha naturaalne immuunvastus ehk sellest vabanetakse kõhulahtisusega. Isegi kui kohalikud saavad kõike süüa ja juua kõhulahtisust kartmata, peaksid reisijad siiski kasutusele võtma ettevaatusabinõud.

Turistide kõhulahtisuse sümptomid

Reisijate kõhulahtisus algab tavaliselt reisi esimesel nädalal vesise väljaheitega (neli või viis korda päevas). Sümptomid võivad aga ulatuda kergest maoärritusest kuni valuliku kõhulahtisuseni ja hõlmata ka palju muud, sealhulgas halba enesetunnet, puhitust, gaase, iiveldust, krampidega kõhuvalu, oksendamist, külmavärinaid, palavikku, peavalu.

Tüüpiline reisijate kõhulahtisus kestab tavaliselt kaks kuni neli päeva ja enamikel juhtudel möödub see iseenesest, kui selle kulgu organismi toetava mõne lihtsa strateegiaga ise leevendada. Umbes kümme protsenti reisijate kõhulahtisusest kestab kuni nädal.

Kannatada ei ole kindlasti vaja. Kui kõhulahtisus kestab üle kolme päeva või kui sellega kaasneb kõrge palavik, must, tõrvavärvi või verine väljaheide ja/või dehüdratsiooninähud, tuleb pöörduda arsti poole. Kõige raskematel juhtudel võivad sümptomid nakkuse põhjusest sõltuvalt kesta mitu nädalat ning siis võib tegemist olla juba palju tõsisema haigusega kui tavaline kõhulahtisus. Õnneks juhtub seda harva, sest statistika kohaselt satub haigestunud reisijatest haiglasse alla kolme protsendi.

Mõnikord haigestuvad reisijad ka pärast tagasi koju jõudmist – seda näiteks juhul, kui nakkustekitajal on pikk peiteaeg.

Milline on profülaktika?

* Pese sageli käsi ja kasuta ka niiskeid salvrätikuid

* Joo ainult müügil olevat pudelivett või muid jooke (mulliga joogid, pastöriseeritud mahlad), mis on ostetud ametlikest müügikohtadest, on tööstuslikult pakendatud ja tuntud firmade toodetud. Küsi oma giidilt või hotelli töötajatelt, millised kohalikud joogiveetootjad (kaubamärgid) on kasutamiseks ohutud. Restoranides palu veepudel avada sinu juuresolekul (võib ette tulla, et serveeritakse kraaniveega pudeleid)

* Veendu, et kuume jooke (kohv, tee) valmistatakse keedetud (mitte ainult ülessoojendatud) veega

* Hambaid pestes kasuta ainult sellist vett, mille kvaliteedis oled kindel

* Ära kasuta jääd ega jääga värskendavaid jooke ega kokteile – on võimalik, et jää külmutamiseks kasutati ebakvaliteetset vett

* Väldi rohelist salatit, sest salateid ja muid kuumtöötlemata koostisaineid ei pesta tõenäoliselt kasutamiseks ohutu veega

* Vali pigem termiliselt töödeldud kui toored toidud, sealhulgas mereannid

* Söö ainult koorimist vajavaid puu- ja juurvilju ning koori need ise

* Väldi tänavakaupmeeste toitu, ära degusteeri tooteid turul

Kõhulahtisuse „plaaster“

Kahjuks ei taga isegi hoolikas ettevaatlikkus täielikku ohutust ja igaühel võib asi untsu minna. Kõige hullem on see, et reisijate kõhulahtisus algab järsku – kunagi ei tea, kus ja millal. On väga tõenäoline, et kõhulahtisus üllatab mõne ekskursiooni ajal, sest kes küll reisi hotellis veedab? Sellises soovimatus olukorras on vaid üks lahendus – kõhulahtisuse vastane vahend, mis on alati käepärast ja mida ei pea võõra riigi apteekidest otsima minema.

Kohvrit kokku pannes pakime tavaliselt kaasa ka plaastrid hõõruvate kingade jaoks, mõned peavalutabletid või muid ravimeid – igaüks tunneb omaenda nõrku külgi ise. Aga kas kõhulahtisusvastane vahend tuli meelde? Turistide kõhulahtisuse statistikat arvestades see üks hea mõte. Aga mida valida – kas vana hea aktiivsüsi, loperamiid või midagi kaasaegsemat?

Kõige tõhusam kõhulahtisuse „plaaster“ on tõepoolest selline kaasaegne vahend, mis sisaldab diosmektiiti ehk siis looduslikku päritolu raviomadustega savi. Traditsiooniliste ravimitega võrreldes on diosmektiidi märkimisväärsed eelised, seda eriti bakteriaalse ja viirusliku kõhulahtisuse korral, mil soole limaskest on kahjustatud. Soole limaskesta barjääris tekivad kahjustused, mis põhjustavad soolestiku läbilaskvuse suurenemise. Seepärast kaob ajutiselt imenduva ja eritatava vahel ära tasakaal, mis väljendub kõhulahtisusena.

Loperamiid võib aidata kõhulahtisust kiiresti peatada, kuid see ei võimalda seda põhjustavaid haigustekitajaid väljutada, mistõttu võib terveks saamine kauem aega võtta. Süsi aga tõmbab adsorbendina oma pinnaga patogeene ligi, vähendades nende kontsentratsiooni soolestikus ja limaskestale kinnitumist. See imab aga ainult toksiine, mitte viiruseid ega baktereid. Diosmektiidi toimib aga nii adsorbendina kui ka katab soolestiku limaskesta, tekitades mehaanilise barjääri ja soodustades limaskesta epiteelirakkude taastumist. Erinevalt loperamiidist ei peata see soolestiku peristaltilisi kokkutõmbeid, vaid väljutatakse, soodustades kiiremat tervenemist.

Lisaks diosmektiidile tasub reisikohvrisse kaasa pakkida ka mõned rehüdratatsioonipulbrid, sest kõhulahtisuse ajal on väga oluline, et dehüdratsiooni vältimiseks saaks kaotatud vedelik ja mineraalained asendatud.

Teadaolevalt ütleb Murphy seadus, et kui midagi saab untsu minna, siis see ka läheb. Kui see peaks tõesti nii minema, siis pea meeles, et mõne tõhusa savipulbri pakikesega on võimalik kauaoodatud reis päästa!

Artikkel koostati koostöös ettevõttega Ipsen Pharma

SCA-EE-000059