Teate, ma olen teinud korra selle vea, et läksin oma põrgukoer Mõmmiga jalutama. Esiti tundus säärane aktiviteet täiesti talutav. Koer luges ninaga elektripostidelt ja heinatuttidelt võitluskaaslaste sõnumeid ning jättis ka ise aeg-ajalt krüpteeritud teateid. Nii sain mina täies rahus päikeseprillide tagant vastutulevaid ilusaid inimesi piiluda ja end universumi direktoriks unistada.

Jaga
Kommentaarid