Rännulusti ja optimismi apteegist osta ei saa – pimedana sündinud Tiia ja ratastoolis Arko: oleme autoga terve Euroopa läbi sõitnud!

„Mina ei sõidagi, mina sündisin pimedana. Roolis on mu poolest kehast halvatud mees,“ kirjeldab Tiia Tiik, kuidas ta oma kaasa Arko Vooluga juba 15 aastat pikkadel autoreisidel käib.

See lugu sai alguse, kui otsisin taga raamatut „Minu Portugal„. Kirjutasin Facebooki, kas keegi tahaks seda mulle müüa. Vastus tuli juba viie minuti pärast. Tiia, kellega ma pole varem sõnagi vahetanud, on nõus mulle raamatu kinkima. Helistan talle ja tänan.

„Meil on see raamat läbi töötatud. Oleme Portugalis juba käinud ja sõidame suvel jälle,“ räägib sel hetkel mulle veel tundmatu naine. „Oleme autoga terve Euroopa läbi sõitnud.“

„Eestist Lissaboni ja tagasi on ligi 10 000 kilomeetrit. Kuidas te roolis vastu peate?“

„Mina ei sõidagi, mina sündisin pimedana,“ sõnab Tiia reipalt. „Roolis on mu poolest kehast halvatud mees.“

Ma ei leia vastamiseks ühtegi sõna. Mõni päev hiljem olen Tallinnas, Tiia ja Arko korteri ukse taga.

Optimist nigelate kaartide kiuste

Tiia ja tema kaksikõde Liia tulid ilmale enneaegsetena, kuuenda raseduskuu lõpus. Tiia sündis pimedana, õde liikumispuudega. „Olime nii nõrga tervisega lapsed, et lasteaeda meid ei pandud. Esimesest klassist kuni põhikooli lõpetamiseni istusin alati esimeses pingis. Kui ei näinud, siis kuulsin!“ räägib rõõmsameelne naine, kellele on nüüdseks tehtud seitse silmaoperatsiooni.

„Tavakirja on mul siiski raske lugeda. Ekraanil saab kirja suurendada, nii et arvutitööga saan hakkama,“ kõneleb 53aastane Tiia tempokalt, justkui sundides end pidama sammu ühiskonnaga, kus head tervist, kiirust ja konkurentsis püsimist peetakse normiks...

Mis juhtus Arkoga, et mees juba 35 aastat ratastoolis on ning kuidas nüüdseks 18 aastat kooselu nautiv paar kokku sai? Kirglike rändurite, Tiia ja Arko, lugu loe edasi juba artiklist.