Tööl kloun, kodus kolme teismelise ema Haide Männamäe: teatrilaval olla on lihtne, keerulisem on sealt maha tulek
„Olla inimeste ees Piibu ja Tuuduna on puhas lust. Keeruline on just lavalt maha tulek,“ kirjeldab näitleja Haide Männamäe, kuidas elu siis rabinal peale tormab. Ühe on ta aga selgeks mõelnud: kui lapsed suured, tuleb uuesti ennast esiplaanile seada.
Haide, laval tuntud kui kloun Piip, jõuab Toompeal asuvasse Piip ja Tuut Teatrisse loomeinimeste mõistes varahommikul. Enne seda on ta jõudnud viia poja Siimu Tondi kooli ja vanema tütre Emma kokakooli, kus ta aastasel kursusel kokaks õpib. Noorem tütar Anni jõuab kodu kõrval asuvasse kooli paari minutiga ise.
Teel teatrisse on Haide põiganud koos abikaasa Toomas Trossiga (kloun Tuut) Olümpia hotelli kohvikusse, et süüa üks korralik hommikupuder ja juua tassike aromaatset kohvi. „See kohvikus pudrul käimise traditsioon on päris meie oma aeg, mis annab päevale toreda hoo ja meeleolu,“ lausub Haide. Eks see mõjub rahakotile omajagu laastavalt. „Kuid meil on ju õigus seda teha.“
Putru süües vaatab Haide inimesi või suunab pilgu lihtsalt aknast välja. „Püüan teha nii, et siis ma telefoni ei vaata.“ Kuna väljasõitudel kipuvad Haide menüüs tooni andma just pirukad ja saiakesed, püüab ta argirutiinis neist hoiduda. „Kui aga ikka tunnen, et see imeline halvaakook teeb mu tuju väga heaks, siis ma selle ka võtan. Võlurohi, mis teeb su olemise paremaks, ei saa lihtsalt kahjulik olla,“ muigab ta.
Üks keerulisemaid väljakutseid on Haide jaoks aja mahavõtmine. „Kohe tekib ärevus ja peas hakkab tiksuma, et kes siis kõik tegemata asjad ära teeb. Ja kui mina võin veel ennast diivanile sättida, mõtlemata, kes nõud masinast välja võtab, siis Toomas ei oska kohe üldse niisama maha istuda, sest midagi on ikka vaja teha või koristada. Kui aga näen, et teine hakkab toimetama, on ka mul imelik niisama pikutada. Nii ma siis lähengi appi või tolgendan niisama jalus,“ muigab ta...