Eksperdid jagavad, kui kaugele on haigus tavaliselt arenenud selleks ajaks, kui arsti juurde jõutakse, ja millal peaks tegelikult arsti poole pöörduma. Räägime lahti ka teekonna, mis ärevushäire diagnoosimisel läbi tuleb käia.

Üheks teemaks on ka laste ja noorte ärevushäired ja saates toomegi välja, mille järgi aru saada, et last vaevab ärevus. Seda, kuidas ärevusega last toetada kodus, lasteaias ja koolis, tasub teada kõigil täiskasvanutel, kes ärevate lastega kokku puutuvad.

Paljud on pidanud ärevushäirega kaasnevat oma igapäevaelu reaalsuseks, millega tuleb kuidagi toime tulla, ja on omaenese jõududega kas siis rohkem või vähem edukalt aastakümneid haigusega maadelnud. Milleni võib see viia, kui ärevushäire jääb väga pikaks ajaks diagnoosimata?

Ärevusele meeldib seltskond ja enamasti ei tule ta inimese juurde üksi. Avame, millised haigused või häired võivad ärevushäirega kaasneda. Selgitame, missuguste meetoditega ärevushäiret ravitakse, kui palju mõjutab ärevuse väljakujunemist ajukeemia ja mil määral keskkond ning kas meie ühiskondlik areng pigem soodustab sellise häirega inimeste kasvu.

Ärevusest räägivad psühhiaater dr Ants Kask, LTKH psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, ning peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna- Kaisa Oidermaa.

Vaata saadet videost või kuuula siit:

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid