Kas oskad anda vaimset esmaabi? Juhised, millal seda vaja on ja kuidas abi õigesti anda

Vaimse tervise kriis ei teki üleöö. Et raskeid tagajärgi ära hoida, tuleb nii oma lähedaste kui ka enda suhtes valvas olla ja ohumärkidele õigesti reageerida. Mida teha, kui kahtlustad vaimset hädaolukorda?

1. Pane tähele ohumärke

Vaimse tervise esmaabi pakkumine algab ohumärkide nägemisest. Oluline on tähele panna, et su lähedase juures on miski teistmoodi kui tavaliselt. Kas ta poetab justkui muuseas märkusi elu mõttetuse kohta? Kas tema meeleolu on muutunud, ilma et seda oleks põhjustanud konkreetne elusündmus või päeval aset leidnud seigad? Kas inimese käitumine on teistsugune, näiteks on ta hakanud meelemürke tarvitama?

Ei ole kindlat mudelit, milline näeb välja depressioon või vaimne kurnatus. Ohumärgid võivad olla väga erinevad:

• füüsilised märgid – järsk kaalutõus või kaalukaotus, energiapuudus, sage haigestumine, liiga palju või liiga vähe magamine;

• kognitiivsed ja emotsionaalsed märgid – muutused keskendumises ja motivatsioonis, vihapursked, apaatia, lootusetus, nutmine, enda või teiste kahjustamise mainimine;

• käitumuslikud märgid – halb hügieen, suhtlusest kõrvalehoidmine, segane kõne, ülesannete edasilükkamine;

• sooritusega seotud märgid – olulised muutused töistes või akadeemilistes saavutustes, sagedasem hilinemine ja puudumine, võlgnevused töödes, korduvad erikohtlemise soovid (näiteks tähtaegade edasilükkamine)...
  
  Edasi loe juba artiklist ja saad teada, mida ohumärkide ilmnemisel tegema peaksid, kuidas toimida vaimset kriisi olukorras ja mida kindlasti teha ei tohiks.