Sotsiaalmeedia õhutab ortoreksiat: mis juhtub, kui ülitervisliku toitumise ihalus muutub paranoiliseks?

Ortoreksia on häire, mida selle kandja ise ära ei tunne. „Mu tütar ei käi enam väljas söömas, sest seal ei ole võimalik kontrollida, mida toit sisaldab,“ kirjeldab murelik ema oma lapse kinnisideid, millega ta end ka kaaslastest isoleerib.

Tallinnas elav Katrin töötab toitlustuses ning teab söögitegemisest ja toidust tublisti rohkem kui tavainimene. Tema kodus on head omavalmistatud road alati au sees olnud ja peaaegu kunagi ei osta ta koju valmistoitu ega käi kiirsöögikohtades. „Me oleme alati söönud lihtsat, mitmekesist ja normaalset toitu. Toitumine ei ole meie kodus ka keskne teema, sest kellelgi pereliikmetest pole kaaluprobleeme, allergiaid ega talumatusi,“ räägib naine.

Mõni aasta tagasi pani Katrin tähele, et tema 18aastane tütar Mariann loobub üha sagedamini pere ühistest söömaaegadest. „Mingil perioodil väitis ta end olevat taimetoitlane. Seejärel loobus gluteenist, piimatooteid enam ei söönud, võõrutas end suhkrust,“ kirjeldab Katrin. „Kokku tuli sellest üks suur loobumine peaaegu kõigest.“

Alguses ei saanud Katrin aru, mis toimub, ja arvas, et tegemist on teismelise mööduvate tujudega. Kui asi aga mitme kuu jooksul siiski mööda ei läinud, püüdis ta tütrega rääkida ja aru saada, miks kena noor neiu on hakanud ühtäkki oma toiduvalikuid nii radikaalselt koomale tõmbama. „Tal ei ole ju mingeid terviseprobleeme, mis nõuaksid tavapärase ja niigi küllalt tervisliku menüü kitsendamist. Keegi pole teda kunagi kehaga seoses ka narrinud.“

Kuidas selline äärmuslik toiduparanoia välja kujuneb, mida kaasa toob ja millised võimalused on toiduärevat inimest aidata, loe lähemalt juba artiklist. Nõu annab söömishäirete liidu psühholoog Jana Ehasoo.