Miks igemepõletikku ei tohi ignoreerida?

Igemete veritsemine hammaste harjamise ajal ja halb suulõhn võivad tunduda süütu ja tavapärase ebameeldivusena, mis ei kannusta kiirelt arstile pöörduma. Ka parodontoloogide ehk igemearstide praktika näitab, et nii arvavad paljud inimesed. Kuid nii see siiski ei ole. Ravimata pikaajaline igemepõletik võib viia hammaste välja kukkumiseni ja vahel isegi soodustada tõsiste haiguste progresseerumist (nt diabeet ja Alzheimeri tõbi). Periodent hambaravikliiniku parodontoloog Brit Helen Riisenberg selgitab, milliseid sümptomeid ei tohi kindlasti ignoreerida, millised riskid nendega kaasnevad ja kuidas parodontoloog aidata saab.

Kuidas igemepõletik areneb ja millal muutub see ohtlikuks?

Kõige tavalisemad igemepõletiku tunnused on halb hingeõhk, igemete veritsus, tundlikkus, turse ja punetus. Kui need sümptomid on põhjustatud igeme traumeerimisest (nt toidu hammustamisel, mälumisel tekkinud trauma või breketitest tingitud hõõrdumine), siis on need üldjuhul ajutise iseloomuga ja vaevused mööduvad ühe–kahe nädalaga. Sel juhul ei pea kohe arsti poole pöörduma ja saab hakkama koduste abivahenditega (loe siit täpsemaid soovitusi). Üldjuhul on selline igemepõletik ohutu.

Kui need sümptomid kestavad aga juba pikemat aega (kaks kuud või isegi rohkem), on probleem tõsisem. Krooniline igemepõletik on alati tingitud hambakivi all paljunevatest mikroobidest. Hambakivi tekib siis, kui hammastele kogunev hambakatt, mida ei ole regulaarse hambapesu käigus korralikult eemaldatud, mineraliseerub ajapikku süljega kokkupuutumisel. Igemepiirile ladestuvas katus paljunevad aktiivselt agressiivsed bakterid, mis eraldavad mürkaineid, ning ige reageerib sellele põletikulise protsessiga.

Kui sellist põletikku õigel ajal kontrolli alla ei saa, võib põletik kanduda edasi juba hammaste tugistruktuuridele ja areneb välja tunduvalt ohtlikum haigus ehk parodontiit.

Mõnedel inimestel on suurem risk parodontiidi kujunemiseks. Näiteks on parodontiiti soodustavateks lisateguriteks:

• suitsetamine

• suhkruhaigus

• stress ja depressioon

• ebatervislik toitumine ning vitamiinide ja mineraalainete puudus

• teatud ravimid, nt mõned kõrgvererõhutõve ravimid ja epilepsiavastased preparaadid

• kilpnäärmehaigused

Salakaval parodontiit

Parodontoloogid nimetavad parodontiiti vaikseks ja kavalaks haiguseks. Põhjus seisneb selles, et inimene võib haiguse arenemist väga pika aja jooksul mitte märgata, kuni ilmnevad juba tõsisema haigusstaadiumi tunnused. Nendeks on igemete taandumine, hammaste loksumine, hammaste vahele tühimikkude tekkimine ja isegi hammaste väljakukkumine. Sellised sümptomid tekitavad juba muret ning lõpuks pöördutakse ka hambaarsti poole. Antud staadiumis on haiguse ravi aga juba tunduvalt keerulisem ja võtab kauem aega, seega on see ka kulukam.

Periodent hambakliiniku parodontoloogide soovitus on tulla konsultatsioonile nii vara kui võimalik. See tähendab kohe, kui on märgata igemepõletiku esmaseid sümptomeid, mis paari kuuga ei kao. Suitsetajad võiksid kontrollis käia regulaarselt (nt kord aastas), kuna igemepõletiku sümptomid on suitsetajatel tihti varjatud (igemete veritsust, punetust ega tundlikkust ei pruugi üldse olla ja seda isegi juba välja kujunenud parodontiidiga).

Tea, et parodontiit ei ole vaid eakate inimeste haigus. See ei ole ka kehvemal elujärjel olevate inimeste haigus. Parodontiidi riskigruppi kuuluvad kõik vähemalt 35-aastased täiskasvanud. Periodent hambakliiniku praktika näitab, et ca 80 protsenti täiskasvanutest, kellel puuduvad otsesed sümptomid, võivad sellest hoolimata põdeda varajases staadiumis parodontiiti või on neil suus selleks soodne keskkond.

Millal ainult suuhügienisti külastamisest ei piisa?

Suuhügienisti peaks igaüks meist igal aastal vähemalt paar korda külastama. Professionaalne hammaste puhastus, mida suuhügienisti visiidi käigus tehakse, aitab ennetada hammaste ja igemetega seotud probleeme ning hoida suutervise kontrolli all. Kuid on ka olukordi, kus ainult suuhügienisti külastamisest ei piisa.

Näiteks olukord, mil patsient külastab suuhügienisti küll regulaarselt ja tundub, et suuolukord on kontrolli all, kuid mõned kroonilise igemepõletiku sümptomid siiski püsivad (nt igemete veritsemine hambapesu või söömise ajal). Igemete veritsemine võib olla seotud ka hambakiviga, mis on igemete all ja mida suuhügienist üldjuhul ei näe. Parodontoloog suudab tuvastada ka igemete all oleva hambakivi, mõõta igemetaskute sügavust ja puhastada igemete all olevad hambajuure pinnad.

Parodontiidi ravis eelistatakse tänapäeval konservatiivset ravi

Parodontiidi ravi meetodite valik ja edukus sõltuvad otseselt sellest, millises haiguse staadiumis patsient parodontoloogi juurde jõuab. Enamik juhtudest on keskmise raskusastmega patsiendid, kelle suu seisundit õnnestub hästi kontrolli alla saada ja edaspidi ka hoida, kasutades vaid konservatiivset ravi.

Parodontoloogi eesmärk on suuõõne keskkond stabiliseerida ning põletikku põhjustavad faktorid eemaldada. Esmalt alustatakse haiguse staadiumist sõltumata igal juhul konservatiivse raviga. See tähendab, et hambapind puhastatakse ladestusest ja hambakivist (sh igemete all), igemetaskud puhastatakse seal olevatest bakteritest ning loputatakse korralikult läbi. Seejärel annab parodontoloog soovitusi hea suuhügieeni hoidmiseks ja määrab mõnel juhul ka ravimid. Eesmärk on, et hambad saaksid täiesti puhtaks ning igemed põletikuvabaks. Nõnda luuakse soodsad tingimused, et hammaste kinnituskoed saaksid taas hambale kinnituda.

Pärast esmast ravi algab ca 3–4-kuine paranemisperiood, mil kõige olulisemat rolli mängib patsiendi enda suuhügieen ja arsti ettekirjutuste järgimine. Kui paranemine on olnud edukas, siis jätkatakse regulaarse profülaktikaga. See tähendab hammaste professionaalset puhastust parodontoloogi või suuhügienisti juures.

Vahel tuleb kasutada ka kirurgilist ravi. Näiteks siis, kui on vaja mõne hamba ulatuses deformeerunud igeme- ja/või luukude taastada. Seda tehakse aga alles siis, kui suu on juba täiesti põletikuvaba.

Kirurgilise meetodiga kaasnevad aga suuremad riskid. Näiteks võib kirurgiline sekkumine põletukulises keskkonnas isegi soodustada põletikku ning operatsioonist taastumine võib olla raskendatud. Lisaks on kirurgiline sekkumine patsiendi jaoks võrdlemisi traumeeriv ning ka tunduvalt aja- ja rahakulukam protsess.

Parodontiidi ravi õnnestumine sõltub väga palju patsiendist endast. Kui patsient peab kinni arsti ettekirjutustest igapäevaselt, siis õnnestub suu seisund hoida põletikuvaba ja ennetada tõsisemaid tüsistusi, nt hammaste kaotust. Kui hammaste kinnitusstruktuurid on juba niivõrd kahjustatud, et neid enam taastada ei saa, ei jää üle muud, kui loksuvad hambaid eemaldada ja hiljem, pärast parodontiidi ravi õnnestumist, hambaproteesidega asendada.

Seega soovitame võtta vastutus oma tervise eest ning pöörduda spetsialisti poole võimalikult vara.

Registreeri end parodontoloogi esmasele konsultatsioonile

Periodent Hambakliinik (tegevusluba nr L04095)
Kuldnoka 4-1, Tallinn
[e-mail]
5342 0864