Uuringus osales 12 füüsiliselt aktiivset inimest vanuses 18–56. Neile tehti veretestid pärast kolme erinevat katset: päev paastumist, kerge 90 minutit kestev rattasõit, kuus minutit (täpsemalt 6 × 40 sek) intensiivset rattasõitu.

Teadlased avastasid, et kõnealust valgumolekuli lisandus enim pärast intensiivset trenni – neli kuni viis korda rohkem võrreldes pikema rahuliku trenniga. Mehhanism ise veel selge ei ole. Ühe teooria järgi asub aju trenni ajal ammutama energiat oma peamise kütuse glükoosi asemel laktaadist, et kindlustada keha energiavajadus. Üleminek suhkrult piimhappele toobki kaasa BDNFi-sisalduse suurenemise veres.

Allikas: StudyFinds