Hoidu mürgistusest: ettevaatust rabarberi ja karulauguga!

Kevade saabumisega hakkavad pikenema päevad ja võrsuma taimed. Esivanemate eeskujul hakkame loodusest otsima värsket, mida oma toidule lisada. Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder paneb südamele, mida tuleb teada rabarberi tarvitamise ja karulaugu korjamise kohta, et tervis ei satuks ohtu.

Rabarber on üks armastatumaid kevadisi aiasaadusi, mida võib kohata erinevates maitsvates toitudes, magusatest kookidest kisselli ja limonaadini välja. Et rabarber võib kasvada suureks ja uhkeks, pakkudes oma lopsakate lehtedega võimast vaatemängu, on kerge tekkima arusaam, et maitsmiseks kõlbab kogu rabarber. Paraku see nii ei ole. Oluline on meeles pidada, et rabarberist sobib söömiseks vaid värske vars. Rabarberi värsked lehed ja vanad varred söömiseks ei sobi.

Tõepoolest, topelt kontrollimine ei tee liiga ka varte puhul. Aeg-ajalt arvatakse ekslikult, et rabarberi vars kõlbab söömiseks suvi läbi. Siiski tasub meeles pidada, et toiduks sobivad vaid noored varred. Kui vars on puine, on ta suuresti ka söögikõlbmatu.

Üheks Eestis elamise hüveks on imekerge ligipääs looduses kasvavatele taimedele, mida võime ise ja raha andmata korjata kodu lähedalt metsast. Samas on oluline veenduda, et me ei nopi soovitu pähe mõnda mürgist ja eluohtlikku taime.

Karulauk on oma vitamiinirohkuse poolest nõutud taim. Siiski ei tasu unustada ega alahinnata looduse salakavalust, kuna karulaugu lehti on teinekord liigagi kerge segamini ajada kahe mürgise ja potentsiaalselt eluohtliku taimega - piibelehe ja hariliku sügislillega.

Eelnevat on tarviline meeles pidada iga kord, kui karulauku enda toidule lisad. Hea viis selles veendumiseks, on mudida lehti ühekaupa sõrmede vahel. Kui tunned lehel küüslaugu või sibula lõhna, siis on tegu tõepoolest karulauguga. Lillede lehed nii ei lõhna.

Taolist ettevaatusabinõud tasub järgida ka siis, kui oled ostnud taime turult, sest lõppude lõpuks on kuningaks siinkohal vaid omaenese nina. Kui kahtlustad, et oled soovitu asemel söönud mõnda tema mürgist teisikut, siis ära oota sümptomite teket, vaid helista kohe mürgistusinfo lühinumbrile 16662, avatud ööpäev läbi.

Rohkelt vitamiine sisaldavad taimed on väärtus meie toidulaual, mida tasub au sees hoida. Seda enam teeb teadlik ümberkäimine loodusandide tarbimise ainult nauditavamaks, sest südamerahu säilitades turgutame ühtlasi nii füüsilist kui vaimset tervist.

Mida teha mürgistuse kahtluse korral?

Mürgistuse või selle kahtluse korral helista mürgistusinfoliinile 16662.

Välisriigist helistades [phone].

Infoliini spetsialistilt saadud juhiseid järgides piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist ja jälgimisest ning puudub vajadus haiglasse pöörduda. Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,“ julgustab Mare Oder infoliini kasutama.