Automaatmõtted – kutsumata külalised sinu peas, mis õõnestavad enesekindlust ja loovad masenduse nõiaringi. Kuidas neist vabaneda

Negatiivsed automaatmõtted ilmuvad märkamatult ja kiiresti, et öelda sulle, kui saamatu tegelane sa oled. Ja sina usudki, sest tegu on su enda mõtetega. Eluterve on nende õigsuses siiski sügavalt kahelda. Kuidas sellised mõtted tekivad ja sind oma lõksu püüavad ning mida teha, et nende mõjust vabaneda?

Keegi laseb sulle hommikuses liikluskeerises signaali ja osutab näpuga meelekohale. „Ta arvab, et ma olen idioot ja vilets autojuht,“ järeldab su aju. Ettevaatust, see ongi negatiivne automaatmõte!

Hommikune tühine intsident võib rikkuda tuju tundideks või lausa kogu päevaks. Käid mõtetes olukorda üha uuesti ja uuesti läbi, juurdled, mida sa küll valesti tegid. Seejuures muutub su enesetunne aina halvemaks ja sa hakkadki end tundma viletsa juhina, kes teistel jalus koperdab. Võimalik, et laiendad teemat ning sisendad endale, et ei saa üldse millegagi hakkama. Ja kõik algas automaatselt pähe hüpanud mõttest, millel puudus reaalsusega side. Tõenäoliselt oli tuututajal hoopis kiire või oli ta mingil muul põhjusel närvis ja ettejääjad ei puutunud tegelikult üldse asjasse.

Negatiivseid automaatmõtteid kirjeldas esmakordselt kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia rajaja Aaron Beck. Ta nimetas neid kutsumata külalisteks, kes tulevad ootamatult ning jätavad endast maha ebamugavate emotsioonide segadiku.

Ülemõtlemisega võib jõuda lausa utoopiliste järeldusteni. Kõige halvem on see, kui hakkad oma negatiivseid mõtteid faktideks pidama. Helin (35) on just selline ülemõtleja. „Piisab pisikesest asjast, mida hakkan peas edasi veeretama. Lõpuks jõuan omadega katastroofini välja.“

Loe edasi juba artiklist Helini, Anu, Kauri ja Ülle lugusid nin seda, millised on levinumad automaatmõtted. Kas mõni neist on sullegi omane? Kommenteerib kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus.