Hommikune tühine intsident võib rikkuda tuju tundideks või lausa kogu päevaks. Käid mõtetes olukorda üha uuesti ja uuesti läbi, juurdled, mida sa küll valesti tegid. Seejuures muutub su enesetunne aina halvemaks ja sa hakkadki end tundma viletsa juhina, kes teistel jalus koperdab. Võimalik, et laiendad teemat ning sisendad endale, et ei saa üldse millegagi hakkama. Ja kõik algas automaatselt pähe hüpanud mõttest, millel puudus reaalsusega side. Tõenäoliselt oli tuututajal hoopis kiire või oli ta mingil muul põhjusel närvis ja ettejääjad ei puutunud tegelikult üldse asjasse.

Negatiivseid automaatmõtteid kirjeldas esmakordselt kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia rajaja Aaron Beck. Ta nimetas neid kutsumata külalisteks, kes tulevad ootamatult ning jätavad endast maha ebamugavate emotsioonide segadiku.

Ülemõtlemisega võib jõuda lausa utoopiliste järeldusteni. Kõige halvem on see, kui hakkad oma negatiivseid mõtteid faktideks pidama. Helin (35) on just selline ülemõtleja. „Piisab pisikesest asjast, mida hakkan peas edasi veeretama. Lõpuks jõuan omadega katastroofini välja.“

Loe edasi juba artiklist Helini, Anu, Kauri ja Ülle lugusid nin seda, millised on levinumad automaatmõtted. Kas mõni neist on sullegi omane? Kommenteerib kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus.

Jaga
Kommentaarid