05.03.2023, 09:50

Tagasi elu piiritsoonist

Armastatud saatejuht Kristjan Jõekalda sai sügisel infarkti. Ta oli oma kehakaalu langetades juba edukalt finišisirgel, aga sellest ei piisanud. Nüüd käib võidujooks aja ja iseendaga, sest nii lähedalt Kristjan enam kiirabisireene kuulda ei taha.

Heidit Kaio heidit.kaio@eestinaine.ee

Kristjan Jõekalda

FOTO: Aivar Kullamaa

„Ah, mis stress,“ rehmab Kristjan. „Mul kulub rohkem energiat selle peale, kuidas saaks tööst kõrvale hiilida.“ Ta viskab nalja, et tunneb piinlikkust, kui inimesed patsutavad õlale ja ütlevad: „Eks sa kõige selle töö ja asjadega nii endale tegid,“ ja tunnistab, et on püüdnud oma elu niimoodi elada, et polegi mingit stressi. Pole ammu olnud. „Ma ei võta asju hinge ega ela üle. Muidugi morjendab, kui ei tule välja, aga see on siiski lihtsalt töö. Olen kõiki asju elus nii võtnud.“

Kristjan tõdeb, et inimesed elavad talle kaasa enda mõõdupuu järgi – „eestlased on ju üldjoontes ikkagi tublid“ –, ja mõistab, et teletööd peetakse stressirohkeks, sest pead tegema võrratu soorituse sadade tuhandete silmapaaride ees. Igaühele selline amet ei sobi. Põletaks läbi. „Aga no on teine asi, kui sul on nii suur edevuse level nagu mul. Siis on tähelepanu ainult positiivne. Andke ainult kätte, küll ma midagi teen! Mulle ei ole see stress, vaid…“ lõpetab ta lause hoopis põnevusest pakatavat nägu tehes. Kristjaniga on lahe rääkida, sest tänu ilmekale miimikale osaled nagu püstijalakomöödia etendusel, silmad naerust märjad.