Eestis sureb vähi tõttu 11 inimest päevas. Uudsed geeniuuringud võimaldavad avastada haiguse varem ja veel ravitavas staadiumis

Hoolimata tasuta sõeluuringutest avastatakse suur osa vähkkasvajaid endiselt liiga hilja. Enamate elude päästmise võti on geenipõhine täppisennetus, leiab Eesti tipponkoloog ja vähi täppisennetuse pioneer Peeter Padrik.

Dr Padrik on töötanud onkoloogina 30 aastat, lisaks uurinud aastaid, kuidas geeniinfo abil vähkkasvajaid ennetada. Viis aastat tagasi asutatud tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes, mida Padrik juhib, on loonud vähiriski hindamiseks uudse tehnoloogiaga geenitestid. Need võimaldavad hinnata polügeenseid ehk paljude geenimuutuste mõjutatud riske, mis toob teadlase sõnul vähiennetusse läbimurde ja võimaldab avastada haigust õigeaegselt – staadiumis, kui sellest saab terveks ravida. „Inimkond suutis sagedaste surmapõhjustena elimineerida tõsised nakkushaigused, nagu katk, tuberkuloos või rõuged. Täpselt sama on võimalik täppisennetusega saavutada ka levinumate vähitüüpidega,“ sõnab dr Padrik.

Vähiennetusest räägitakse ajakirjanduses, tänavareklaamides, sotsiaalmeedias, inimesi kutsutakse sõeluuringutele… Kuidas meil vähiga lood on?

Vähki haigestumise risk on Eesti inimestel suur – 75. eluaastaks haigestub vähki iga kolmas mees ja iga neljas naine. Iga päev saab vähidiagnoosi 24 ja vähi tõttu sureb 11 inimest. Need on tõsiseks tegevad numbrid. Kaugele arenenud kasvajaid suurel määral veel välja ravida ei suudeta, seetõttu on vähiga võitlemise võti haiguse tunduvalt laialdasem ja täpsem ennetus ning varajane avastamine. Näiteks terveneb rinnavähist 98 protsenti naistest, kellel avastatakse haigus varajases staadiumis. Paraku leitakse Eestis ainult pooltel juhtudel rinnavähk ajal, kui see on vaid rinnas...

Loe intervjuud vähi täppisennetuse juhtteadlasega edasi juba artiklist.