Eestis sureb vähi tõttu 11 inimest päevas. Uudsed geeniuuringud võimaldavad avastada haiguse varem ja veel ravitavas staadiumis

Hoolimata tasuta sõeluuringutest avastatakse suur osa vähkkasvajaid endiselt liiga hilja. Enamate elude päästmise võti on geenipõhine täppisennetus, leiab Eesti tipponkoloog ja vähi täppisennetuse pioneer Peeter Padrik.

Dr Padrik on töötanud onkoloogina 30 aastat, lisaks uurinud aastaid, kuidas geeniinfo abil vähkkasvajaid ennetada. Viis aastat tagasi asutatud tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes, mida Padrik juhib, on loonud vähiriski hindamiseks uudse tehnoloogiaga geenitestid. Need võimaldavad hinnata polügeenseid ehk paljude geenimuutuste mõjutatud riske, mis toob teadlase sõnul vähiennetusse läbimurde ja võimaldab avastada haigust õigeaegselt – staadiumis, kui sellest saab terveks ravida. „Inimkond suutis sagedaste surmapõhjustena elimineerida tõsised nakkushaigused, nagu katk, tuberkuloos või rõuged. Täpselt sama on võimalik täppisennetusega saavutada ka levinumate vähitüüpidega,“ sõnab dr Padrik.

Vähiennetusest räägitakse ajakirjanduses, tänavareklaamides, sotsiaalmeedias, inimesi kutsutakse sõeluuringutele… Kuidas meil vähiga lood on?

Vähki haigestumise risk on Eesti inimestel suur – 75. eluaastaks haigestub vähki iga kolmas mees ja iga neljas naine. Iga päev saab vähidiagnoosi 24 ja vähi tõttu sureb 11 inimest. Need on tõsiseks tegevad numbrid. Kaugele arenenud kasvajaid suurel määral veel välja ravida ei suudeta, seetõttu on vähiga võitlemise võti haiguse tunduvalt laialdasem ja täpsem ennetus ning varajane avastamine. Näiteks terveneb rinnavähist 98 protsenti naistest, kellel avastatakse haigus varajases staadiumis. Paraku leitakse Eestis ainult pooltel juhtudel rinnavähk ajal, kui see on vaid rinnas. Jämesoolevähk, samuti väga levinud kasvaja, leitakse ravimise seisukohalt õigel ajal vaid 30–40 protsendil juhtudel.

Vähiga võitlemise võti on haiguse ennetus ja varajane avastamine.

Rinnavähi sõeluuring, mida haigekassa rahastab kõigile 50–69aastastele naistele, hoiab ära 21 surmajuhtumit aastas. Paraku on aga sõeluuringuga mitu probleemi. Tegelikult haigestutakse rinnavähki ka nooremalt ja vanemalt. Osa naisi jõuab 50aastaste riskitasemele juba 35aastaselt, veel rohkem 40ndates. Ehk selleks ajaks, kui algab riiklik sõeluuring, võivad nad olla juba ammu rinnavähki haigestunud. Samas pole õige kaasata kõiki nooremaid naisi rinnavähi sõeluuringusse, vaid seda tuleks teha individuaalseid riske, sealjuures olulisena ka geneetilist riski arvestades.

Veel on probleem, et sõeluuringutes osaleb hoolimata kutsetest ja kampaaniatest liiga vähe inimesi. See ei puuduta ainult rinnavähi sõeluuringuid, sama lugu on ka jämesoole- ja emakakaelavähi sõeluuringutega.

Kui „sõelumine“ pole piisav, siis kuidas saavad aidata geeniuuringud?

Vähi kontekstis on pikka aega räägitud geneetilisest riskitegurist ehk sellest, et kui perekonnas esineb nooremas eas põetud vähkkasvajaid, on tegemist geneetilise riskiga. Kui seni uuriti muutusi üksikgeenides ja neid muutusi on tegelikult vähestel, kuni kahel protsendil elanikkonnast, siis uudse lähenemisega hinnatakse polügeenset riskiskoori ehk paljude geenide koosmõjul tekkivaid riske. Polügeense riskiskoori hinnang avab tervishoius täiesti uued võimalused ja nii lähenedes on pilt varasemast erinev. Näiteks oleme rinnavähiriski hindamiseks teinud vanusegrupis 35–50 mitu tuhat testi ja näeme, et 15 protsenti neist naistest peaks kohe sõeluuringule minema. Ehk nende jaoks on hilja alustada sõeluuringut alles 50aastaselt.

Kui oleksime omal ajal osanud määrata ema geneetilist rinnavähiriski, ei oleks nüüd tütrel kaugele arenenud kasvajat.

Hiljuti oli mul konsultatsioonil 40. eluaastate alguses naine kaugele arenenud vähiga. Selgus, et olin ravinud 20 aastat tagasi rinnavähki tema emal. Kui oleksime omal ajal osanud määrata ema geneetilist rinnavähiriski ja andnud selle põhjal soovitusi, ei oleks nüüd tütrel kaugele arenenud kasvajat. Aga praegu ei jõua ta isegi sõeluuringule, sest pole piisavalt vana. Kahjuks tuleb selliseid kurbi näiteid arstipraktikas ikka ja jälle ette.

Milline näeb välja rinnavähi täppisennetus Antegenesi testiga?

Rinnavähi geneetilise riski testi AnteBC saab teha iga naine. Testi saab tellida endale koju ja selle ise ära teha. Eesmärk ei ole mitte ainult testida, vaid tulemuste põhjal ennetusmeetmeid rakendada. Haigekassa praegu testi tegemist ei rahasta, järgnevaid samme aga küll. Kui testist selgub suurem rinnavähi risk, saab meie saatekirja alusel minna haigekassa rahastatavale mammograafilisele uuringule ja/või geneetiku konsultatsioonile.

Me koostame testi tulemuste järgi põhjaliku meditsiinilise raporti, kus anname konkreetsed soovitused ennetuseks ja tervisekäitumiseks. Sellest ei ole palju räägitud, aga 23 protsenti rinnavähijuhtudest saab vältida, kui riskifaktorite vastu meetmeid rakendada. Väga suure riski korral võib vaja minna magnetresonantstomograafia uuringut, on olemas ka teatud hormoonravimid, millega saab riski vähendada. Drastilisi meetmeid, nagu näiteks rindade eemaldamine, me raportis ei soovita.

23 protsenti rinnavähijuhtudest saab vältida, kui riskifaktorite vastu meetmeid rakendada.

Test ei ole mõeldud ainult noorematele naistele, see annab kasulikku infot ka nendele, kes on juba sõeluuringu eas. Nimelt võib geenitestiga selguda suurenenud risk, mille tõttu ei pruugi iga kahe aasta tagant tehtavast riiklikust sõeluuringust piisata ja mammograafiat peaks tegema sagedamini, näiteks igal aastal.

Kindlasti on selline lähenemine tee vähijuhtumite varajasema avastamiseni. Eesmärk on enamiku kasvajate väljaravimine, see on aga võimalik vaid tänu ennetavale tegevusele.

Milliseid kasvajaid on veel võimalik samamoodi ennetada?

Testid on olemas ka jämesoolevähile. Kui rinnavähitesti soovitame 30. eluaastast, siis jämesoolevähitesti võiks teha alates 40. eluaastast. Jämesoolevähk on Eestis kolme sagedasema pahaloomulise kasvaja hulgas, aga ennetusega on see täiesti välditav. Koloskoopia – uuring, mille käigus arst kontrollib soole üle ja kui avastab vähieelsed seisundid, siis eemaldab need – on ebameeldiv protseduur, mida ei ole kõigile vaja teha. See võib aga osutuda elupäästjaks just suurema vähiriskiga inimesele.

Jämesoolevähi sõeluuringut tehakse praegu alates 60. eluaastast perearsti juures peitveretestina. Kõrge riskiskoori korral oleks aga pigem näidustatud koloskoopia, see annab parema tulemuse. Jämesoolevähi õigeaegse avastamise määr on Eestis praegu täiesti mitterahuldav.

Meeste kõige sagedasem kasvaja on eesnäärmevähk. Selle avastamiseks sõeluuringut ei tehta – on leitud, et kõiki ühtmoodi kontrollida ei ole otstarbekas. Rahvusvahelised juhised eesnäärmevähi ennetuseks soovitavad kontrolli individuaalse riski põhjal. Meie soovitus on määrata alates 40. eluaastast meeste eesnäärmevähi risk geenitestiga. Tulemuste alusel anname soovitused, mis vanuses alustada PSA-testidega ja kui sageli neid teha.

Meie soovitus on määrata alates 40. eluaastast meeste eesnäärmevähi risk geenitestiga.

Veel on võimalik hinnata melanoomi polügeenset riski. Seda nahakasvajat esineb küll harvem, kuid haigus on väga tõsine.

Nende nelja vähkkasvaja polügeensete riskiskooride hindamiseks on praegu olemas teadusinfo, kuid me tegutseme edasi, et töötada sarnaseid teste välja rohkematele haigustele.

Kas Antegenesi teste kasutatakse vähiennetuseks ka teistes riikides?

Üks juhtriike uute geneetiliste teadmiste rakendamisel tervishoius on Suurbritannia ja nemad on meie esimene suurem välisturg – sealsetes erakliinikutes on meie testid ka juba kasutusel.

Eelmise aasta lõpus alustasime ettevalmistusega, et meie teste hakataks kasutama Saksamaal. Rinnavähi täppisennetuse projektid on meil käimas Rootsis, Norras ja Portugalis eesmärgiga, et meie testid võetaks kasutusse ka nende riiklikes ennetusprogrammides.

Kui Eestis on olemas täppisennetuseks teadmised ja vahendid, võiks ju haigekassa seda rahastada?

Muidugi tuleks vähi vastu rakendada süsteemset täppisennetust ja eesmärk ongi, et see toimuks haigekassa toel. Riigiasjad võtavad siiski aega ja vähktõbi ei oota. Arvestades, et test tehakse ainult üks kord elus, ei ole see kõrgtehnoloogilise tootena tegelikult kallis (geenitesti hind on 195 eurot – toim).

Me näeme, et inimesed soovivad üha enam oma tervise eest hästi hoolt kanda. Jah, sõeluuringute vastu on huvi keskpärane, kuid põhjus võib olla selles, et ühetaoline sõeluuring kõigile tundub abstraktse ja kaugena. See on nagu üks kleit kõigile naistele, mis peaks küll igaühele sobima, aga tegelikult ei sobi. Kui aga inimene teab oma personaalset riski, oleks ta kindlasti huvitatud kontrollist ja ennetusest. Geeniuuringuid on tehtud kaua ja palju, nüüd on oluline tulemused päriselt inimeste tervise heaks kasutusse võtta.