Kõige sagedamini haarab külmakahjustus sõrmi, varbaid, kõrvu, nina ja põski. „Tasub tähele panna, et külmakahjustus võib tekkida kiirelt, ka juba poole tunniga,“ tõdeb dr Undla.

Peale talviselt madala temperatuuri võivad arsti sõnul soodustada kahjustuste teket ka tuul ja sademed, samuti alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. „Levib arvamus, et alkohol soojendab meie keha, kuid tegelikult on efekt vastupidine. Nagu öeldud, on meie keha üks kaitsemehhanism madala temperatuuri korral ahendada veresooni, et hoida nii keha sisetemperatuuri. Alkohol aga takistab seda kaitsemehhanismi – veresooned hoopis laienevad, seega suureneb nahapinnale lähemale liikuva vere hulk, mis võib küll tekitada sooja tunde, kuid tegelikult soojakadu siis hoopis kiireneb. Sarnane toime on ka kofeiinil...

Kuidas külmakahjustusi vältida ja kuidas õigesti esmaabi anda, kui see siiski on juhtunud, loe juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid