Külmunud kehaosi ei tohi hõõruda! Kuidas külmakahjustusi vältida ja milline on esmaabi?

Tänapäevalgi kasutatakse külmanäpistuse leevendamiseks võtteid, mis kasu asemel hoopis kahju teevad: võetakse sisse pits kangemat, hõõrutakse valgeks tõmbunud nina kindaga või pistetakse külmunud sõrmed kuuma vette. Mida peaksime külmakahjustuse kohta teadma?

Külm tuul ja miinuskraadid põhjustavad kehatemperatuuri alanemist ja vereringe halvenemist, mille tagajärjel võib tekkida naha ja nahaaluskoe trauma ehk külmakahjustus, selgitab Qvalitas Arstikeskuse üldarst Sandra Undla. „Kokkupuutel külmaga saadab keha käte ja jalgade veresoontele signaali aheneda ehk kitsamaks tõmbuda. Verevool nahka aeglustub, et suunata rohkem verd elutähtsatesse organitesse, varustamaks neid toitainete ja hapnikuga ning hoidmaks sellega ära üldist kehatemperatuuri langust.“

Kõige sagedamini haarab külmakahjustus sõrmi, varbaid, kõrvu, nina ja põski. „Tasub tähele panna, et külmakahjustus võib tekkida kiirelt, ka juba poole tunniga,“ tõdeb dr Undla.

Peale talviselt madala temperatuuri võivad arsti sõnul soodustada kahjustuste teket ka tuul ja sademed, samuti alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. „Levib arvamus, et alkohol soojendab meie keha, kuid tegelikult on efekt vastupidine. Nagu öeldud, on meie keha üks kaitsemehhanism madala temperatuuri korral ahendada veresooni, et hoida nii keha sisetemperatuuri. Alkohol aga takistab seda kaitsemehhanismi – veresooned hoopis laienevad, seega suureneb nahapinnale lähemale liikuva vere hulk, mis võib küll tekitada sooja tunde, kuid tegelikult soojakadu siis hoopis kiireneb. Sarnane toime on ka kofeiinil...

Kuidas külmakahjustusi vältida ja kuidas õigesti esmaabi anda, kui see siiski on juhtunud, loe juba artiklist.