Eesti meister bikiinifitnessis: alustades oli tunne, et kuidas nüüd mina, haritud inimene, lähen bikiinides lavadele kekutama

„Ma olen vist alati adrenaliini otsinud,“ sõnab Mariliis Mia Topp, kes on seisnud raskuste ja eneseületusega silmitsi mitte ainult spordi ja toitumise puhul, vaid ka varateismelisena iseseisvat elu alustades.

Argielus ettevõtlusega tegelev Mariliis on mitmekordne Eesti meister bikiinifitnessis, praegu ta aga võistlema ei kibele. „Tunnen, et ei vaja seda. Võimalik, et see soov tuleb uuesti tagasi – ilmselgelt on bikiinifitnessis midagi väga võluvat, muidu ju ei oleks seda teinud,“ räägib ta.

Naine nõustub, et kõrvaltvaatajatele võib fitnessimaailm pealiskaudne tunduda. „Alustades oli ka mul tugev konflikt, et kuidas nüüd mina, haritud adekvaatne inimene, lähen bikiinides lavadele kekutama. Ma olin oma kuvandi pärast hästi mures, sest ehitasin samal ajal karjääri üles. Pealegi olid 10–15 aastat tagasi ühiskonnas natuke teised jõujooned. Ega keegi küsigi laval, kas sa oled lisaks tore inimene. Hinnatakse välist, aga see on sport – ma ei ole selles kunagi labasust näinud.“

Ilus hetk laval on siiski vaid väike osa fitnessist. „Selle taga on meeletu töö ja suur virvarr emotsioone. See õpetab ja kasvatab viisil, mida on väga raske kirjeldada, aga mida teavad kõik võistlejad,“ seletab Mariliis. Näiteks on ta õppinud ennast kuulama, oma emotsioone kontrollima. „Meil kõigil keeb vahel üle, aga kui oled võistlusdieedil, on emotsioonid eriti võimendatud. Sul on külm, oled näljane – süütenöör on megalühike, aga sa ei saa neid asju välja lasta. Ma ei taha, et keegi tunneb end halvasti sellepärast, et mina parasjagu võistlen.“

Mariliisi lugu loe edasi juba artiklist.