KOLUMN | Myrakas: paks poiss rokib ehk kuidas ümarate põskede ja tasase moega poisist sirgus tegija
Elas kord üks tasase moega poiss, keda millegipärast kõik paksukeseks narrisid. Ega ta tegelikult oma klassikaaslastest suurem olnud, aga ju siis andsid ümarad ja punetavad põsed irvhammastele kütet saag korralikult käima tõmmata.

Teatavasti võivad väikesed inimesed teinekord palju julmemad olla, kui seda on reeglitest ja üldistest moraalinormidest kammitsetud täiskasvanud. Seepärast ei jäänud tolle poisi esimestest kooliaastatest maha just ülearu palju helgeid mälupilte. Asjalood paranesid põhikoolis, kui ta koos semudega koolibändi moodustas. Sa võid välja näha nagu teerulli alt läbi käinud hernehirmutis, aga kui oskad pilli mängida, kleepuvad tüdrukud su külge justkui märjad vihalehed saunalaval. Ilkujatest saavad aga kadestajad, paremal juhul isegi ümmardajad...
Ja olgu kohe öeldud, et siia kolumnisse pole ta roninud selleks, et moraali lugeda. Tähtis on, et saaks pulli ja et avarduks silmaring. Saame tuttavaks, mina olen Myrakas. Võtke mind siis vastu ja hoidke hellalt ning purjetame mõnda aega üheskoos.