Kas mul võib olla ATH? Siin on psühholoogi koostatud küsimustik aktiivsus- ja tähelepanuhäire tuvastamiseks

Kes meist poleks aeg-ajalt kärsitu, hajameelne, piduriteta… Kui keegi on niisugune aga kogu aeg, võib tegu olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATHga. Kuidas seda kindlaks teha? Psühholoog ja koolitaja Anneli Salk koostas ATH tuvastamise küsimustiku.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on neuroloogiline häire, mida sageli nimetatakse ka hüperaktiivsuseks (ingl attention deficit hyperactivity disorder). Sellele on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus.

Häire konkreetseid tekkepõhjusi seni teada ei ole. ATHd seostatakse nii pärilikkusega – kuni 30 protsendil selle diagnoosiga laste vanematel esineb samuti ATH tunnuseid – kui ka keskkondlike teguritega.

Lapse- ja noorukieas on ATH üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Sellele iseloomulikke tunnuseid esineb poistel kolm korda sagedamini kui tüdrukutel. Kui aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste puhul märgatakse tihti tähelepanu puudulikkust ja suurenenud kehalist aktiivsust, siis täiskasvanutel avaldub ATH mõnevõrra erinevalt: väljendub enamasti pigem hajameelsusena, võimetusena võtta vastu otsuseid ja teha valikuid.

Järgnev küsimustik aitab hinnata, kas sul (või sinu lähedasel) võib olla ATH.

Loe edasi juba artiklist.