Lumi on (Eesti) muinasjutt

Jah, ma olen põhjamaalane. Põhjamaalased olid minu vanavanemad ja nende vanavanemad. Tegelikult olid suuremalt jaolt põhjamaalased ka nood lahtise käega tüübid, kes minu eelkäijatel piitsa keerutades varavalgest hilisõhtuni sabas jõlkusid.

Aastasadu on meie väljavaated olnud umbes sama säravad kui kamakas sütt mahajäetud kaevanduses. Ikka sünd, töö ja surm ning kõike seda palistamas ainult madalad laed ja vastu pehkinud palkseinu pekslevad raagus oksad.

Jah, need raagus oksad. Vaadake, inimesega on lihtne. Sa ütled talle vihaga välja, kes on tema ema, mida sa tegid tema koeraga ja kuhu ta minna võiks, ning saad suure tõenäosusega vähemalt mingi reaktsiooni. Paremal juhul kuuled vastuseks sarnaseid uudiseid oma lähikondlaste kohta, halvemal juhul leiad enda ukse tagant kummikeksu mängimas Katrin Lusti, Taavi Libe ja Võsa Petsi.