Külmakahjustus võib tekkida poole tunniga

Tänapäevalgi kasutatakse külmanäpistuse leevendamiseks võtteid, mis kasu asemel hoopis kahju teevad: võetakse sisse pits kangemat, hõõrutakse valgeks tõmbunud nina kindaga või pistetakse külmunud sõrmed kuuma vette. Mida peaksime külmakahjustuse kohta teadma?

Külm tuul ja miinuskraadid põhjustavad kehatemperatuuri alanemist ja vereringe halvenemist, mille tagajärjel võib tekkida naha ja nahaaluskoe trauma ehk külmakahjustus, selgitab Qvalitas Arstikeskuse üldarst Sandra Undla. „Kokkupuutel külmaga saadab keha käte ja jalgade veresoontele signaali aheneda ehk kitsamaks tõmbuda. Verevool nahka aeglustub, et suunata rohkem verd elutähtsatesse organitesse, varustamaks neid toitainete ja hapnikuga ning hoidmaks sellega ära üldist kehatemperatuuri langust.“

Kõige sagedamini haarab külmakahjustus sõrmi, varbaid, kõrvu, nina ja põski. „Tasub tähele panna, et külmakahjustus võib tekkida kiirelt, ka juba poole tunniga,“ tõdeb dr Undla.