Aga alustame seda kingituste teemat pisut kaugemalt. Te ikka teate neid kindlat tüüpi vanemaid, kes sunnivad oma lapsi küll meelituste, ähvarduste või kõige kavalamal juhul laheda eeskujuga enda jälgedes käima? Nii võrsuvad arstiperekondadest arstid, näitlejate perekondadest näitlejad, muusikute omadest muusikud, alkohoolikute... Ma parem ei kaldu sinna, aga igaüks teist oskab seda jada oma tutvusringkonna põhjal ise jätkata. Mina olen aga hoopis vastupidine juhtum. Ma olen see laps, kes sunnib mitte oma järglasi, vaid hoopis eelmisi põlvkondi kirjanikuks hakkama.

„Ma ei oska kirjutada,“ on kõlanud nende armsate vanainimeste koolilapselik hädaldamine, kui ma oma „sa-võiksid-kirjutada“ jutuga lagedale ilmun...

Jaga
Kommentaarid