Töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo: „Inimene ei saa oma vaimse tervise muresid tööle tulles varna riputada!“
Füüsiliste tervisenäitajate kõrval on üha olulisemaks saanud töötajate vaimse heaolu eest hoolitsemine. „Sageli pole vaja psühhiaatrit, vaid lihtsalt töökultuuri muutust, et inimene end tööl paremini tunneks,“ ütleb töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo. Töötajate vaimse tervise hoidmine nõuab süsteemset ja järjepidevat tegutsemist. Mis annab aimu, et vaimse heaolu tasakaal on löönud kõikuma?
Uuest aastast jõustub määrus, millega lisandub kutsehaiguste loetelu posttraumaatiline stressihäire ja muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööjõuturu terviseteenusele keskendunud HeBA kliiniku juht Evelyn Aaviksoo kinnitab, et vaimse tervise teema on jõudnud ka töötervishoidu, kus rõhk pole niivõrd juba väljakujunenud häiretega tegelemisel, vaid ennetusel. „Vaimse tervise probleemide kõrval peaksime rääkima ka vaimsest heaolust, sest selles seisundis inimesel on kõik veel hästi, tal on motivatsiooni ja ta saab hakkama väljakutsete ning ülesannetega, mis elu talle toob. Tähelepanelik tasub aga olla siis, kui vaimse heaolu tasakaal hakkab kaduma.“ Aaviksoo sõnul pole siis veel tegu alarmeeriva olukorraga. „Ma usun, et seda on elu jooksul kogenud pea kõik inimesed. Meie kliiniku andmetel tunneb 15% töötajatest, et tema vaimse heaolu tasakaal on häiritud,“ täiendab Aaviksoo.
Väga sageli läheb tasakaal ise paika tagasi, näiteks kui ärevusseisund on seotud mingi ajutise muutusega. Mõni inimene oskab juba intuitiivselt enda vaimse tasakaalu kadumist märgata ja tal on oskusi end aidata. „Kõik me seda siiski ei valda ja abi või tuge tuleks otsida sel hetkel, kui vaimse heaolu tasakaalu häiritus hakkab igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka töötamist segama.“ Välja lüüa võib see eksperdi kinnitusel erinevalt - kes muutub närviliseks, kes just vastupidi apaatseks, kes närib küüsi, kes näpib vahetpidamata telefoni, kes hakkab sööma, kes napsitama...