Proviisor annab nõu: verevedeldajaid võttes tehakse sageli vigu. Ohtlikud koostoimed teiste ravimite, toidulisandite ja ravimtaimedega

„Kuigi verevedeldajate kasutamine ühel või teisel põhjusel on põhjendatud ja levinud, tuleb sellesse suhtuda äärmise tõsidusega,“ ütleb proviisor Margit Karileet. Et kasu asemel ei sünniks kahju, peab teadma verevedeldajate õiget annustamist, koosmõju teiste ravimite või lisanditega ning kuulama meedikute nõuandeid.

Maie (69) sattus mõnda aega tagasi trombi tõttu haiglasse ja nagu ta ise kinnitab, oli olukord väga tõsine. „Olin ennast juba pikemat aega kehvasti tundnud ning kui põhjus selgeks tehti, viibisin ka mõnda aega meedikute hoole all. Pärast haiglast väljasaamist pidin hakkama võtma mitmeid ravimeid, nende hulgas ka verevedeldajat, et vältida trombi taastekke võimalust, ja tegema elustiilis tõsiseid muudatusi. Nüüd olen taastunud, kuid igapäevane ravimite võtmine on nüüd minu elu osa,“ tõdeb ta.

„Verevedeldajad on ravimid, mis takistavad vere hüübimist. Täiskasvanud võtavad verevedeldajaid verehüüvete ehk trombide tekke vältimiseks näiteks lubjastumise tõttu jäigastunud aterosklerootilistes veresoontes. Trombid võivad omakorda tekitada insulti või infarkti ning põhjustada surma. Verevedeldajaid kasutatakse trombide ennetamiseks ning ka teatud südamerütmihäirete korral,“ selgitab proviisor Margit Karileet.

Millised kõrvaltoimed võivad tekkida, kui verevedeldajaid valesti võtta ja milliste ohtlike koostoimete suhtes tuleb olla ettevaatlik? Loe edasi juba artiklist.