Paneb mõtlema: aktiivselt laste kasvatamises osalevad isad on edukamad ka tööelus

Mõttemall, kus ainsa võimalusena nähti, et mehed teevad karjääri ning naiste roll on jääda lastega koju ja hoolitseda pere eest, hakkab tasahilju minevikku jääma. Üha enam mehi on kasutamas võimalust jääda vanemapuhkusele ja võtavad hoolduslehe, et jääda haige lapsega koju. Tööjõuekspert Kerli Kadaku sõnul toovad meeste aktiivsem pereelus osalemine ja vanemlikud oskused kasu ka tööelus.

Tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tööjõu rendi osakonna juhi Kerli Kadaku sõnul peaksid tööandjad meeste aktiivsemat rolli lastekasvatamisel kahel käel tervitama, sest tasakaalus pereelu toetab töötajate tervist, kuid lisaks arendab lastega tegelemine isade pädevusi, näiteks läbirääkimisoskust ja stressitaluvust. „Vanemlikud oskused on universaalsed pädevused, mis tulevad kasuks nii kliendisuhetes, läbirääkimiste laua taga, ent vähem oluline pole ka see, et lapsevanemana kasvab enamasti ka inimese stressitaluvus ning pisiasjad ei häiri enam nii palju.“

Isade suurem osalus pereelus näitab meeste küpsust ja haritust

Kadaku sõnul on isade aktiivsem roll tööjõuturul selgesti näha. „Niisamuti on tänavapildis üha enam mehi lapsevankritega kärutamas ning koolikontserdile või lastaeda ei lähe võsukestele järele enam sugugi mitte ainult emad,“ toob Kadak igapäevaelust näiteid.

Töökohadel juhivad isade suurema rolli võtmise muutust noorema põlvkonna valgekraed. „Seda muutust saab personali osakondadesse laekuvate vanemapuhkuse avalduste ning hoolduslehte järgi selgelt väita ja mõõta.“ Tootmises on personali eksperdi sõnul muutus väiksem ning seda üheltpoolt nii vanemaealise töötajaskonna kui ka töötajate haridustaseme ja rahvuse tõttu. „Kogemus näitab, et valdavalt on kõrgema haridustasemega meeste seas aktiivsemaid pereelus osalejaid rohkem, aga rolli mängivad ka rahvustest tulenevad kultuurilised eripärad ning kaasa tulnud perekonnamustrid,“ selgitab Kadak mõjude tausta.

Tema sõnul on enesekindlad ja haritud mehed julgemad rääkima ja näitama oma pehmemat poolt. „Enamasti kipub olema nii, et mida madalam on haridustase seda väiksem on ka valmisolek pehmemate väärtustega tegelemiseks. Sedasama tendentsi peegeldab omakorda ka erinevate isade pereelus ja lastega kasvatamises osalemine,“ kirjeldab Kadak ja lisab, et aktiivne pereelus osalemine näitab selgelt mehe küpsust ja tarkust.

Tööelus on vanemate võrdsel kohtlemisel pikk tee minna

Ajalooliste stigmade muutumine ühiskonnas ei ole sugugi mitte tempokas rütmis kulgev protsess ning personali ekspert toob paralleeli Eesti tööjõuturgu siiani varjutava palgalõhe murega. „Tolerantsus, avatus ja paindlikkus on märksõnad, mida vanemad töö-ja pereelu ühildamisel vajavad. Kahjuks on ebavõrdsest kohtlemisest palju näited ning harvad ei ole juhused, kus tööandja uurib väikelastega emadelt, kui tihti lapsed haiged on. Seevastu meestelt ei küsi reeglina keegi, kes tema kodust eemalolekul lapsi hoiab,“ selgitab Kadak.

„Mul on suur heameel näha, et muutus isade rolli kasvamisel on selgelt olemas ning liigume õiges suunas. Mitmed eesrindlikud tööandjad näevad töötajate töö- ja pereelu ühildamise toetamises selget väärtust ning on loonud spetsiaalseid toetuspakette, näiteks paindlik tööaeg ja lisapuhkus,“ räägib Kadak ja rõhutab, et hea tasakaal töö-ja pereelus tõstab kindlasti töömotivatsiooni ja pühendumist.