Tänase 65-aastase tervis pole võrreldav samaealisega 30 aastat tagasi. Tervena elatud aastailt jääme aga Euroopa keskmisele alla

Ajakirjanik Tiina Kruus kirjutas hiljaaegu tabava loo oma kogemusest, kuidas paljusid 50. eluaastatesse jõudnud inimesi, eriti naisi, tabab halb üllatus: nad võivad tööturul ja olmeoludes märkamatuks muutuda. Nii mõnigi Põhjamaa riigis elav eakaaslane loeks seda artiklit sügava hämmeldusega, sest 21. sajandil on selles eas naised ja mehed saavutanud oma kõige väärtuslikuma vanuseklassi, seda nii tööl kui eraelus. Miks see nii on, analüüsib SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.

Arsti sõnul on oluliseks näitajaks ning samuti ühiskonna suhtumise kujundajaks üldine rahva tervis. See, milline on inimeste eeldatav statistiline eluiga riigis tervikuna, kuid eelkõige keskmine kõrgeim vanus, kui inimesed on veel ühiskondlikult tegusad ja aktiivsed – meie tervena elatud aastad.

Tervena elatud aastatelt oli 2020. aastal Euroopas esikohal Rootsi, kus ollakse aktiivsed ja terved keskmiselt kuni 73. eluaastani. Viimase statistika järgi Eesti mees nii kaua välja ei pruugi vedadagi, sest eeldatav keskmine eluiga on 72,8 aastat, naistel on see number kõrgem ehk statistilise keskmise järgi 81,4 aastat.

Sellest tervena elavad meie mehed eeldatavalt ca 55 ja naised 58 eluaastat, mis on vastavalt kaheksa ja viis aastat vähem kui Euroopa Liidu keskmine, näitab Statistikaameti andmestik. Loomulikult on tegemist keskmiste statistiliste näitajatega, mille puhul iga üks meist võib olla erand.

2021. aastal statistilised keskmise eluea näitajad langesid pea kõikides riikides, põhjuseks pandeemia, kuid fakt on see, et eelneva kümne aasta jooksul on tervena elatud eluaastad olnud kasvutrendis nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Dr Laasiku sõnul on siin peamiseks põhjuseks...

Edasi loe juba artiklist.