KÜSIMUS EKSPERDILE | Millal kahtlustada infarkti?

Vastab dr Tiina Uuetoa, Confido Meditsiinikeskuse kardioloogiakeskuse juhataja

Kõige sagedasem südameinfarkti tunnus on valu. Klassikaliselt on infarktivalu vasakul pool rinnus ja väga intensiivne, põletava-pigistava-rõhuva iseloomuga. Mehed kirjeldavad seda tihti kui kõige suurema valu kogemust elu jooksul. Tavaliselt kestab infarktile tunnuslik valu üle 20 minuti. Kirjeldatakse ka käte suremist, mõnel patsiendil kattub keha külma higiga. Eakamatel tekib väga sageli tugev üldine jõuetus. Valu võib kiirguda selga, õlgadesse, kaela ja pähe. Infarktivalu on sageli lainetava iseloomuga – väheneb või kaob korraks üldse ja tuleb siis tagasi. Sageli uinutab valvsuse just valu vaibumine. Infarktivalu ei suuda oluliselt leevendada nitroglütseriin, abi ei ole ka traditsioonilistest valuvaigistitest, nagu ibuprofeen.

Südameinfarkti korral võib esineda nii vererõhu langus kui ka tõus (see on märk kujunevast šokist), sagedased on rütmihäired. Südame töö häirumise tõttu on oht, et kopsudesse koguneb vedelik ja see põhjustab õhupuudust, kujuneda võib raske hingamispuudulikkus koos kopsutursega. Tugeva valu ja õhupuudusega võib kaasneda surmahirm. Infarktist põhjustatud rütmihäirete tõttu ohustab inimest teadvuse kaotus. Umbes 2/3 inimestel tekivad sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti: tavaliselt valu südame piirkonnas füüsilisel pingutusel või närveerimisel, hingeldus ja väsimus.