Tunnused, mis viitavad algavale dementsusele. Varakult diagnoosimine aitab sümptomite süvenemist pidurdada

Dementsust peetakse küll eakamate haiguseks, kuid vahel võib see tabada inimest isegi 50. eluaastatel. Seda vaevalist, kurnavat ja ravimatut haigust on oluline varakult diagnoosida, et sümptomite süvenemist pidurdada ja haige elukvaliteeti parandada.

Diagnoosimise teeb sageli keeruliseks asjaolu, et dementne inimene ise ei saa oma haigusest aru ehk tal puudub haiguskriitika. Kui murdunud jalaluule soovib igaüks lahast, siis dementsust ei pruugi inimene endale tunnistada. Seepärast on lähedastel haiguse varases diagnoosimises tähtis roll. Algavale dementsusele viitab vähemalt kahe sümptomi esinemine järgmisest loetelust. Haiguse lõpufaasis ilmnevad need kõik ja mõjutavad väga tugevalt igapäevast toimetulekut.

1. Mäluprobleemid. See on kõige levinum dementsuse sümptom. Ei pruugi meenuda äsja öeldu või tehtu, igapäevasel toimetulekul võib olla tarvilik toetuda lähedastele või sõpradele. Unustamisest ei tasu ära ehmuda, kõik inimesed muutuvad vananedes hajameelsemaks ja isegi kui miskit kohe ei suuda meenutada, tuleb see mõne aja pärast jälle meelde. Dementsuse korral on mälukaotus aga...

Loe edasi juba artiklist.