KÜSIMUS EKSPERDILE | Kas lühinägevus võib vananedes taanduda?

Vastab Liisi Sõmer, Confido Tartu Raatuse kliiniku optometrist.

Lühinägevus ehk vajadus miinusprillide järele kujuneb tavaliselt välja varases koolieas. Vananedes võib olukord tõesti muutuda ja inimene vajada veidi nõrgemaid prille. See on seotud silmaläätse ealiste muutustega, kuid see pole reegel ja kõigil nii ei lähe. Võime ka vanemas eas hakata vajama (tugevamaid) prille kaugele vaatamiseks. Selleks võivad olla nii miinus- kui ka plussprillid, olenevalt silmaehituse omapärast ja silmaläätse muutustest.

Vanemas eas inimesed võivad tunnetada, et nägemine on kõikuv ja päeviti erinev nii kaugele kui ka lähedale vaadates. Meie nägemist hakkavad mõjutama erinevad tegurid: enesetunne, väsimus, valgustus ja isegi silmade kuivus. Näiteks võime lugedes vajada eredamat valgustust kui varem. Liigne lähitöö, ülearu nõrgad või tugevad prillid võivad silmi väsitada ja peavalu tekitada. Põhjuseks on vanusega kaasnevad protsessid. Silmalääts kaotab aja jooksul elastsust, muutub jäigemaks ega suuda enam kuju muuta. Väiksema elastsuse korral on silmal aga väga raske lähedale fookustada, mistõttu ei näe me enam lähedal asuvaid objekte teravalt.

Vanemas eas inimesi ohustavad ka silmahaigused: hallkae, glaukoom, kollatähni kärbumine. Needki põhjustavad nägemisteravuse ja kontrastitundlikkuse vähenemist.

Ealiste muutuste jälgimiseks on oluline käia pärast 40. eluaastat optometristi vastuvõtul iga paari aasta tagant, et vajaduse tekkides saada õigel ajal suunamine silmaarsti juurde.