24.09.2022, 08:00

Miks on astma Eestis nii aladiagnoositud? See levinud krooniline haigus võib tabada igas eas ja sel on palju eri vorme

Maarja ja Laura lugu. PERHi kopsuarst Liina Viks selgitab.

Astmaga on seotud palju müüte. Pool sajandit tagasi peeti seda psühhosomaatiliseks haiguseks. On arvatud, et see nakkab. Kaua valitses seisukoht, et sport ja astma kokku ei sobi. Tänapäeval on aga astmat võimalik niimoodi kontrolli all hoida, et see ei sega ei igapäevaelu ega ka sportimist.

Kristina Traks

Astmat liigitatakse nii raskusastme (kerge, mõõdukas, raske) kui ka olemuse järgi. See on krooniline haigus, mis haarab hingamisteid ja avaldub peamiselt vilistava hingamise, köha, hingelduse, õhupuuduse ja pingetundena rinnus.

FOTO: Dmytro Zinkevych | Shutterstock

Tallinnas elav Maarja (25) sai kevadel köha, mis ei tahtnud kuidagi vaibuda. Ta pidas seda tavaliseks külmetushaiguseks ja kui muidu on sel juhul aidanud rahvameditsiinivõtted, kadus seekord köha alles pärast antibiootikumikuuri. „Jäi aga mingi suruv tunne rinnus. Ka väsimus tuleb füüsilise tegevusega väga kiiresti,“ kirjeldab ta.

Perearst saatis noore naise „mõõka neelama“, sest kahtlustas Maarjal reflukshaigust. Maoga oli aga kõik korras. Maarja tegi koormus- ja hingamistesti ning siis selguski, et tal on koormusastma. „Ehmusin kohutavalt, sest astma on ju tõsine haigus – tähendab eluaeg rohtude võtmist, aga ma olen alles nii noor.“