Sass Henno näljalaager: kuus tundi hiljem võtsin esimese šokolaadikommi ja varsti sõin nagu hamster kellegi vahvleid

„Ärge toidu puhul minuga arvestage, mul on praegu dieet,“ kirjutasin sõprade grupivestlusesse nagu viimane kuivik (mida ma süüa plaanisingi), kui üht paaripäevast purjetamisretke korraldama hakkasime.

Meil on oma neljane punt, kes juba 12 aastat järjest koos merel käib. Varem olin ma see tüüp, kelle eestvedamisel ostsime paati bravuurikalt 80 McDonald’si burgerit ja täitsime panipaigad mõnusate jookidega või kes oli valmis tegema tundidepikkusi ümbersõite, et mõnes romantiliselt fritüürihaisuses sadamakõrtsis hunnik kanakoibi kõhtu vangerdada, aga nüüd siis selline muutus.

Aastal 2022 läksin pardale nagu mõni printsess murdumisohtlike küünte ja ähvardavalt välja turritavate puusakontidega, arsenalis kuus külmkuivatatud taktikalist toidupakki, igal fooliumkotil kirjas kalorid ja toitainegruppide makronäitajad. Ja siis mõned alkoholivabad õlled. 19 kalorit sajale. Täpselt välja arvutatud näljalaager avamerel. Idee minust merel tervislikke suutäisi otsimas kannaks reality show’ potentsiaali kindlasti rohkem kui formaat, kus ilus tuntud tüdruk kaamerate ees mingit enam-vähem adekvaatset abikaasat üritab välja sõeluda.